Alfred von Grote
Friedrich Wilhelm Michael Maria Alfred von Grote (Venemaal tuntud kui Alfred Fjodorovitš, vene keeles Алфред Федорович Грот) (8. aprill (vkj) 1823 Peterburi − 26. veebruar (ukj 10. märts) 1895 Peterburi) oli Venemaa keisririigi diplomaat, õukonnaametnik ja senaator. Tõeline salanõunik (1879).
Elulugu muuda
Päritolu ja haridustee muuda
Põlvnes baltisaksa aadlisuguvõsast. Tema isa oli kaardiväepolkovnik ja Liivimaa maanõunik Moritz Friedrich von Grote (1779−1884), kellele kuulus Liivimaa nii läti kui eesti distriktis suur mõisaomand. Ema krahvinna Annette Klara Julie Natalie von der Borch (1801−1868) oli pärit nimekast Poola-Liivimaa kõrgaadlisuguvõsast.[1] Alfred astus Peterburi ülikooli, kus õppis õigusteadust. Stuudiumi lõpetas 1843. aastal õigusteaduse kandidaadi kraadiga.[2]
Teenistus välisministeeriumis muuda
1843. aastal astus ta Venemaa riigiteenistusse ja asus teenima Venemaa välisministeeriumis. Järgmisel aastal sai temast ministeeriumi viitsekantsleri kantselei 3. ja aasta hiljem (1845) 2. sekretär. Seejärel täitis käskjala ülesanded. 1849. aastal nimetati Venemaa Napoli saatkonna 1. sekretäriks. Alates 1853. aastast oli ta samal ametikohal Brüsselis ja 1856. aastast Pariisis. 1862. aastal sai tõelise riiginõuniku auastme.
Õukonnaametnik ja senaator muuda
Alates 1862. aastast oli ta suurvürst Mihhail Nikolajevitši õukonna õuemeister. 1866. aastal sai temast tallmeister. 1868. aastal nimetati senaatoriks ja teenis senati II departemangus.[3] 1873. aastal nimetati keiserliku õukonna õuemarssaliks, kolm aastat hiljem ülemõuemarssaliks ja lõpuks 1882. aastal oberšenkiks.[4] Aastatel 1884−1894 oli ta senati heeroldidepartemangu juhataja.[3]
Teenistusastmed muuda
| Aasta | Kuupäev | Teenistusaste |
|---|---|---|
| titulaarnõunik | ||
| õuenõunik | ||
| 3. aprill | kolleegiuminõunik | |
| riiginõunik | ||
| 17. märts | tõeline riiginõunik | |
| 30. aprill | salanõunik | |
| 12. jaanuar | tõeline salanõunik |
Autasud muuda
Venemaa autasud muuda
Püha Anna ordeni II klass (1855)
Püha Vladimiri ordeni III klass (1859)
Püha Stanislavi ordeni I klass (1863)- Püha Anna ordeni I klass (1865)
- Püha Vladimiri ordeni II klass (1868)
Valge Kotka orden (1873)
Püha Aleksander Nevski orden (1875, briljandid 1888)- Püha Vladimiri ordeni I klass (1893)
Välismaa autasud muuda
Sardiinia Pühakute Maurizio ja Lazarose ordeni V klass (1846)
Kirikuriigi Paavst Pius IX ordeni II klass (1850)
Sitsiilia Püha Jüri ordeni II klass (1852)
Belgia Leopoldi ordeni komandöririst (1856)
Prantsusmaa Auleegioni ordeni ohvitseririst (1862)
Badeni Zähringeri Lõvi ordeni komandöririst (1863)
Pärsia Lõvi ja Päikese ordeni I klass (1863)
Türgi Medjidie ordeni II klass (1864)
Saksimaa Ernestiinide Koja ordeni I klass (1868)
Württembergi Friedrichi ordeni I klass (1868)
Austria Leopoldi ordeni I klass (1874)
Preisimaa Krooni ordeni I klass (1874)
Mecklenburgi Vendi Krooni ordeni I klass (1874)
Luksemburgi Tamme Krooni ordeni I klass (1874)
Rootsi Püha Olavi ordeni suurrist (1875)
Preisimaa Punase Kotka ordeni suurrist (1875)
Itaalia Pühakute Maurizio ja Lazarose ordeni I klass (1876)
Taani Dannebrogi ordeni I klass (1876)
Kreeka Lunastaja ordeni I klass (1876)
Hesseni Philipp Suuremeelse ordeni suurrist (1879)
Württembergi Krooni orden (1880)
Oldenburgi Hertsog Peter Friedrich Ludwigi ordeni I klass (1880)
Baieri Krooni ordeni suurrist (1881)
Hesseni Ludwigi ordeni I klass (1881)
Saksi-Weimar-Eisenachi Valge Pistriku Kojaordeni I klass (1881)
Montenegro Vürst Danilo I ordeni I klass (1881)
.png){kind=small}
_-_ribbon_bar.png){kind=small}
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929, lk 249-250.
- ↑ Erik Amburgeri andmebaas. Nr 67177.
- ↑ 3,0 3,1 Высшие чины Российской Империи (22.10.1721-2.03.1917). Биографический словарь. Том I. А-3. Москва: 2017, lk 449.
- ↑ Lenz, Wilhelm. Deutschebaltisches biographisches Lexikon 1710−1960. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1970, lk 264.
Kirjandus muuda
- Lenz, Wilhelm. Deutschebaltisches biographisches Lexikon 1710−1960. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1970. Lk 264.
- Высшие чины Российской Империи (22.10.1721-2.03.1917). Биографический словарь. Том I. А-3. Москва: 2017. Lk 449 [1].
- Списокъ гражданскимъ чинам первых трех классов. Исправлен по 1-е октября 1894 года. Санкт-Петербург: Типография Правительствующего сената, 1894. Lk 21-24 [2].
Välislingid muuda
- Alfred von Grote veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- Erik Amburgeri andmebaas. Nr 67177 [3]