Alfred Käärmann
Alfred Käärmann (14. september 1922 Hargla – 4. veebruar 2010 Saru) oli eesti metsavend, Eesti Kongressi liige.
Käärmann osales Eesti kaitsmises 1944. aastal ning pärast Lõuna-Eesti vallutamist Punaarmee poolt liitus metsavendadega. Aasta hiljem sai ta haarangu käigus nii tõsiselt vigastada, et tal tuli käsi amputeerida. Sellegipoolest jätkas ta sissisõda ning ta tabati alles 1952. aastal reetmise tulemusena. Seejärel veetis ta 15 aastat Venemaal vangilaagrites.
Idee lisada Eesti Vabariigi põhiseadusse eesti rahvuse ja kultuuri säilimisse puutuv lisandus on väidetavalt pärit Käärmannilt ning jõudnud seaduse preambulisse Kaido Kama kaudu.[1][2]
Vabaduse vaim, lk. 23.
TunnustusedRedigeeri
TeosedRedigeeri
- Metsavenna käsiraamat. Tallinn: SE&JS, 1999
- Sissitegevuse käsiraamat. Tallinn: Kroonu Klubi, 2002
- Surmavaenlase vastu: Eesti lõunapiiri metsavenna mälestusi Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2000 4. tr. 229; lk., 6 l. peamiselt portr., ill.
- Udumäe Kodutütar: lugu metsavenna armsamast; toimetajad Katrin Saukas, Maris Makko; eessõna: Enn Tarto; kujundus: Rein Seppius. Tallinn: SE & JS, 1998; 63 lk., ill., portr.
- Vabaduse vaim: alustatud 16. okt. 1999: [mälestused]. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2000; 97 lk., 1 l. ill.
ViitedRedigeeri
- ↑ Rainer Kuuba. "On paljuski juhus, et me praegu võru keelt riigikeelena ei kasuta" Postimees, 10. november 2016
- ↑ Jaak Uibu. "Eesti Vabariigi põhiseadus ja rahvastikukriis" Estonian World Review, 9. veebruar 2015
VälislingidRedigeeri
- Eesti Kongressi saadiku avaldus
- Metsavendade juhid: Alfred Käärmann
- "Vastupanuvõitlus Lätis" ja Alfred Käärmann [1]
- Metsavenna käsiraamat (arhiiviversioon)
- Suri legendaarne metsavend Alfred Käärmann - Postimees, 9. veebruar 2010
- 13. aprill 2011. Karolina Antons. Kui kaovad mulla alla valusad peatükid Eesti ajaloost, Ajaleht Eesti Kirik