Albu vaeslastekool
Albu vaeslastekool oli vaeslastekool, mis 1718–1740 tegutses Järvamaal Albu mõisas.[1]
Kooli, nn Rüütliakadeemia asutas 1718 parun Magnus Wilhelm von Nieroth, Harju-Jaani pastori Heinrich Christopher Wrede algatusel ja see oli eeskätt mõeldud orbunud ja vaesunud aadlilastele.[1] nn Rüütliakadeemia eeskujuks oli August Hermann Francke sarnane kool[2] Halles. Asutuse ülespidamist finantseeriti Nieroth mõisade: Albu, Seidla, Kaalepi, Kukevere vahenditest. Selle lõpetajad said ohvitseriks. Koolis olevat õppinud ka mõned eestlased. Algselt peeti kooli Seidlas, 1719. aasta algul viidi asutus üle Albu, kus saksa poeglapsi oli 21. Eesti lastele olid antud 1717 kooliruumid kiriku juures 1/2 miili Albult, eesti poeglapsi oli sel ajal 28[3].
Koolis õpetati muu hulgas saksa, prantsuse ja ladina keelt, maateadust, ajalugu, filosoofiat, arvutamist, geomeetriat, joonistamist, arhitektuuri.[1]
Peterburi kommertskolleegiumi asepresident, pietismi soosiv Magnus Wilhelm von Nierothi plaanides oli õppeasutuse raames avada mitu kooli, suurendada õpilaste arvu 200–300-ni. Õppeplaanis nägi ta ette saksa, prantsuse ja ladina keele, geograafia, ajaloo, filosoofia, matemaatika ja geomeetria, fortifikatsiooni, arhitektuuri ja joonistamise, poliitilised teadused ning kõlblusõpetuse, aga ka tantsu, vehklemise ning ratsutamise. Õpilasi kavatseti kutsuda ka teistelt Vene riigi aladelt. 1724. aastaks oli koolis 36 poissi ja 5 tütarlast, 1727. aastal oli koolis 40 õpilast. Kooli lõpuaastate kohta pole andmeid, kuid peetakse võimalikuks, et tegevus jätkus Nierothi surmani 1740. aastal.[4]
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 Eesti entsüklopeedia: teatmeteos Eesti maast, rahvast ja kultuurist. Kirjastus Estonia, 1957 Lk 256
- ↑ Aarne Vinkel, Eesti kirjanduse ajaloo materjalid Halles. Keel ja Kirjandus, 1963, nr 6, lk 378-379
- ↑ Olaf Sild, August Hermann Francke' mõjud meie maal., Usuteadusline Ajakiri, Detsember 1927 Nr 2, lk 75-78
- ↑ Aleksander Elango, Eesti pedagoogilise mõtte arengu radadelt, Tallinn, 2002, lk 50