Alacatlatzala misteegi keel
See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2019) |
Alacatlatzala misteegi keel on Oto-mange keelkonda kuuluv keel. Tüpoloogiliselt kuulub Alacatlatzala misteegi keel VSO[1] keelte hulka, kus sõnajärg hakkab verbiga. Dialektid on järgnevad: Atlamajalcingo del Monte, Cahuatache Tototepec, Cuatzoquitengo, Plan de Guadalupe, Potoichan (Ocuapa).
Alacatlatzala misteegi keel | |
---|---|
Kõneldakse |
Mehhikos |
Kokku kõnelejaid | 30 000 [1] |
Keelesugulus |
Oto-mange keeled Ida-Oto-mange keeled Amuzgo-misteegi keeled misteegi Alacatlatzala misteegi keel[1] |
Keelekoodid | |
ISO 639-3 | mim |
Kõnelejate asuala muuda
Alacatlatzala misteegi keelt kõneldakse Ida-Guerreros, Tlapa edela ja lõuna vahelises alas, Alacatlatzalas, Cahuataches, Tenaztalcingos, Jilotepecis, Zacatipas, Tototepecis, Cuba Libres, San Isidro Labradoris, Quiahuitlatlatzalas, Xonacatlánis, Tepecocatlánis, Cuautipas, Ocuapas, ning Potoichani linnades; Acapulcos, Guerreros; Cuautlas, Moreloses; Culiacánis, Sinaloas; San Quintíni piirkonnas, Baja Californias. Samuti USA-s, kuna paljud emigreeruvad sinna, et tööd leida.[1]
Kõnelejate arv muuda
Alacatlatzala misteegi keelt kõneleb teadaolevalt umbes 30 000 inimest, kusjuures 60% kõnelejatest on ükskeelsed.[1]
Numbrid muuda
Alacatlatzala misteegi keele arvsõnad ühest kümneni[2]
nii | üks |
ovi | kaks |
uni | kolm |
komi | neli |
oʼon | viis |
ino | kuus |
uxa | seitse |
ona | kaheksa |
iin | üheksa |
uxu | kümme |
Keele struktuur muuda
Alacatlatzala misteegi keel sarnaneb teiste misteegi keeltega selle poolest, et seal on kolm põhilist foneetilist tooni, kuid erineb teistest misteegi keeltest ulatusliku sandhi puudumise tõttu. Sõnade vahelt puudub tooni sandhi täielikult, mis tähendab seda, et sõnade paigutus lauses ei muuda sõnade toonikõrgust. Seega ainuke koht, kus on tooni sandhit märgata, on sõna üksikul kujul.[3]
helitu plosiiv | p, t, k, ʼ |
labiaalne plosiiv | kw |
eelnasaliseeritud heliline plosiiv | mb, nd, ng |
ninahäälik | m, n, ñ |
hõõrdhäälik | v, h |
külghäälik | l |
poolvokaal | y |
sibilant | s, š |
afrikaat | č |
alveolaarne plakshäälik | ř |
eesvokaal | tagavokaal | |
kõrge | i, ị | u, ụ |
keskmine | e, ẹ | o, ọ |
madal | a, ạ |
Alacatlatzala misteegi keele tähestikus on 21 tähte[4] : a, ch, e, i, k, ku, l, m, n, nd, ñ, o, p, r, s, t, u, v, x, y, ʼ
Alacatlatzala misteegi keel kasutab ladina kirjaviisi.[1]
Keelenäited muuda
ni shāa ndi - me saabusime
shahnī shíhín miī rā - ta (meessoost) tappis end ära
ni shīshī rā - ta (meessoost) sõi
ni kēē rā tōkiīn - ta (meessoost) lahkus Alacatlatzalast
shákū ñá shaha ta ni shihi - ta (naissoost) nuttis surnud mehe pärast
chahvī rā yihi shaha líbró shíhín bīyété káhnō - ta (meessoost) maksis mulle raamatu eest suure kupüüriga
Lisaks muuda
Mitte ükski sõna ei lõppe kaashäälikuga.[3] Keele kõnelejad kutsuvad seda keelt ise maakeeli vihmakeeleks.[6]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Ethnologue Vaadatud 22. novembril 2013
- ↑ http://www-01.sil.org/acpub/repository/mim-15816-Juguemos_con_los_numeros.pdf[alaline kõdulink] Vaadatud 22. novembril 2013
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 https://web.archive.org/web/20131202233717/http://www-01.sil.org/mexico/workpapers/scans/WS04/WS0403-ZylstraC.pdfVaadatud 22. novembril 2013
- ↑ https://web.archive.org/web/20131203003958/http://www-01.sil.org/mexico/mixteca/alacatlatzala/L055c-VocabMaiz_Leer-mim.pdf Vaadatud 22. novembril 2013
- ↑ http://www-01.sil.org/acpub/repository/31841.pdf[alaline kõdulink] Vaadatud 22. novembril 2013
- ↑ https://web.archive.org/web/20131203012542/http://www-01.sil.org/mexico/mixteca/alacatlatzala/00i-MixtecoAlacatlatzala-mim.htm Vaadatud 22. novembril 2013