Aksel Tiik

Aksel Tiik (14. mai 1921 Tallinn – 30. august 2010 Miku talu, Järvamaa) oli võimlemispedagoog ja spordiajaloolane, Eesti spordimuuseumi asutaja.

Elukäik

Aastatel 1928–1941 õppis Tiik Tallinna Linna IV Algkoolis, Tallinna Kaarli Gümnaasiumis, Riiklikus Inglise Kolledžis, Tallinna IX Keskkoolis. Aastatel 1944–1948 õppis ta Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas. 1959. aastal kaitses Tiik samas pedagoogikakandidaadi teaduslikku kraadi (kinnitati 1962) teemal „Võimlemine Eesti koolides XIX sajandi teisel poolel“.

1931–1938 kuulus Tallinna Skautide Malevasse. Võttis osa Eesti skautide rahvusvahelisest suurlaagrist Toberanis (1932) ja Paralepas (1936). 1939 – 1944 oli Ernst Idla eliitrühma võimleja. Võttis osa kõigist rühma esinemistest ja rahvakunstiainelisest etendusest („Leetepalu Volbripidu“ Estonia ja Vanemuise teatris).

Mobiliseeriti Punaarmeesse, kuid deserteerus augustis 1941 Punaarmeest, kui mobiliseerituna oli aurikul „Eestirand“, mis sakslaste pommirünnakus sai tabamuse ja sõitis Prangli saare juures madalikule. Aastatel 1942–1944 töötas Tiik võimlemiskursuste organiseerijana Ernst Idla juhitud Eesti Kutsekogude osakonnas „Puhkus ja Elurõõm“.

1945–1946 oli ta õppeülesande täitja Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas rahvatantsu alal. 1946–1947 töötas akrobaatika ala õpetajana TRÜ KKT võimlemise kateedris ja 1947–1948 õpetajana TRÜ KKT kehakultuuri ajaloo ja metoodika kateedris ülesandega välja töötada üleülikoolilise kehalise kasvatuse programm ja organiseerida tundide läbiviimist teiste teaduskondade üliõpilastele. 1949. aastal korraldas kehalise kasvatuse ja spordi kateederiga TRÜ I spordipäeva raames osavõtjate rongkäigu ja massvõimlemise ettekanded nais- ja meesüliõpilastega Tamme staadionil. Aastatel 1948–1953 oli Tiik TRÜ KKTs asutatud kehalise kasvatuse ja spordi kateedri vanemõpetaja.

1953–1974 töötas Eesti Põllumajanduse Akadeemias vanemõpetajana ja oli kehalise kasvatuse kateedri juhataja. 1953 ja 1954 tuli tema akrobaatika treeningugrupis üliõpilane Lukretsia Otti-Saks naiste hüppeharjutustes Eesti NSV meistriks. 1956 ja 1957 tuli tema üliõpilane Ilme Vetla-Suuder naiste hüppeharjutustes Eesti NSV meistriks. 1962–2001 juhatas EPA meeste tervisevõimlemise rühma. 1986–2001 juhatas AS ESTIKO meeste tervisvõimlemise rühma. 1964. aastal sai ta dotsendi kutse ning 1975–1984 töötas EPA kehalise kasvatuse kateedris dotsendina.

1963–1967 oli Eesti NSV Kehakuultuuri- ja Spordimuuseumi (nüüdne Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum) asutajaid ja ühiskondlik direktor. 1987–1989 oli Eesti Võimlejate Liidu taasasutamise initsiatiivgrupi liige

Ühiskondlik tegevus

EPA spordilubi esimees ja juhatuse liige
EPA Nõukogu liige
Tartu Linna sportvõimlemise ja akrobaatika sektsiooni juhatuse liige ja esimees
Tartu Linna SOL Nõukogu liige
Eesti NSV Sportvõimlemise Föderatsiooni presiidiumi liige
Eesti Rahvavõimlemise Föderatsiooni presiidiumi liige
spordiühingute Kalev ja Jõud kesknõukogu liige
Vabariikliku spordiajaloo komisjoni esimees
Spordimuuseumi teadusnõukogu liige
Eesti Spordiajaloo Seltsi asutajaliige
vabariikliku kategooria kohtunik sportvõimlemises ja akrobaatikas.

Isiklikku

Oli 1946. aastast abielus kunstiteadlase Vaike Tiigiga. Aksel Tiik on maetud Järva-Jaani kirikaeda.

Teaduslooming

Raamatud

Akrobaatika algajaile. Tallinn, Eesti Riiklik Kirjastus, 1951. 159 lk.
Ernst Idla – võlur Tallinnast. Koostajad Ingrid Idla, Dagmar Normet, Aksel Tiik. Tallinn, Eesti Raamat, 1991. 192 lk.
Artikleid ja uurimusi. Eesti Spordimuuseumi ja Eesti Spordiajaloo Seltsi toimetised 7. Tartu, 2007. 172 lk.

Käsikirjad

Võimlemise arenemine Eestis. TRÜ üliõpilaste auhinnatöö. Tartu, 1948. 62 lk. – Asub TÜ raamatukogus ja Eesti Spordi- ja :Olümpiamuuseumis.
Võimlemine Eesti koolides XIX sajandi teisel poolel. Dissertatsioon pedagoogiliste teaduste kandidaadi teadusliku kraadi taotlemiseks. Juhendaja A. Elango. Tartu, 1958. 319 lk. – Asub TÜ raamatukogus ja Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis.
Kehakultuuri ja spordi olukord Eestis XIX s. lõpul ja XX s. alguses. Tartu, 1962. 49 lk. – Asub Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis.
Eesti vägilaste ja hiidude kehalistest harjutustest. Tartu, 1975. 4 lk. – Asub Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis.
Eesti Põllumajanduse Akadeemias Spordiklubi 1953–1978. Tartu, 1978. 12 lk. – Asub Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis.
Eesti rahvapärastest jõumängudest. Tartu, 1983. 12 lk. – Asub Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis.
Kehalise kasvatuse elementide esinemisest Eesti territooriumil esiajal. Tartu, 1984. 11 lk. – Asub Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis.
Idla võimlejate taaskohtumine spordiseltsiga “Kalev”. Tartu, 1989. 5 lk. – Asub Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis.
120. a. I Eesti võimlemispeost. Tartu, 1996. 7 lk. – Asub Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis.

Artiklid

Kooli kehalise kasvatuse käsitlemisest ajakirjanduses kehakultuuri algaastail Eestis. – Kehakultuur, 1956, nr. 22.
Kehalisest kasvatusest Eesti rahvusliku liikumise perioodil. – Kehakultuur, 1956, nr. 11.
Võimlemisalasest ettevalmistusest õpetajate seminarides XIX sajandi teisel poolel. – Nõukogude Õpetaja, 1957, nr. 8.
Võimlemise viljelemisest Eesti linnakoolides XIX sajandil. – Kehakultuur, 1957, nr. 4.
C. R. Jakobsoni seisukohti noorsoo kehalises kasvatuses. – Kehakultuur, 1957, nr. 5.
Fr. R. Kreutzwaldi mõtteid noorsoo kehalisest kasvatusest. – Kehakultuur, 1957, nr. 20.
Eestikeelne spordikirjandus 80ne aastane. – Kehakultuur, 1959, nr. 5.
Juhan Kurrik – 110 aastat Eesti koolivõimlemise rajamisest. – Kehakultuur, 1959, nr. 10.
Esimesed määrused kehakultuuri alal. – Kehakultuur, 1959, nr. 19.
Päevakorras on Eesti spordi ajaloo koostamine. – Spordileht, 1960, 6. juuni, nr 46, lk 6.
Rajame aktiivi kaasabil spordimuuseumi. – Kehakultuur, 1962, nr. 4.
Eesti NSV Spordimuuseum – meie spordi varaait. – Kehakultuur, 1963, nr. 15.
“Spordimobilisatsioon” Eestis. – Kehakultuur, 1963, nr. 19.
Turnipidudest spordimängudeni. – Kehakultuur, 1964, nr. 14; 15; 16.
Pilk Spordimuuseumi. – Kehakultuur, 1965, nr. 6, lk 187.
Juhan Kurrik eesti koolivõimlemise teerajajana. – Nõukogude Pedagoogika ja Kool 2. Tartu, 1966.
90 aastat Eesti võimlemist. Eesti võimlemise hälli juures. Esimesed võistlused, esimesed võitjad. – Kehakultuur, 1966, nr. 14.
Kehakultuur ja sport. – Eesti nõukogude entsüklopeedia. 2. kd. Tallinn, 1970.
VS “Jõud” 25-aastane. – Põllumajanduse Akadeemia, 1971, 16. dets.
Eesti Võimlemisõpetajate Seltsi asutamine ja selle tegevus õpetajate erialase kvalifikatsiooni tõstmisel. – Nõukogude Pedagoogika ja Kool 4. Tartu, 1972.
100 aastat esimesest Eesti võimlemispeost. – Spordileht, 1976, 16. juuni, nr. 70.
Зимние народные игры эстонцев. – Советская педагогика и школа 12. Тарту, 1977.
Kehakultuur ja sport. – Nõukogude Eesti: entsüklopeediline teatmeteos. Tallinn, 1978.
EPA spordiklubi 25-aastane. – Kehakultuur, 1978, nr. 8.
Esimesed meistrid selgusid 50 aastat tagasi. – Spordileht, 1980, 24. märts, nr. 35.
Esimesed võimlemiskursused. – Spordileht, 1980, 19. dets., nr. 149.
Eesti rahvapärastest jõumängudest. – Kehakultuur, 1984, nr. 11.

Ettekanded ja teesid

Võimlemise olukord Eesti maarahvakoolides aastatel 1886-1905. – Suure sotsialistliku oktoobrirevolutsiooni 40ndale aastapäevale pühendatud Eesti NSV kõrgemate õppeasutuste vabariiklik teaduslik-metoodiline konverents. Tartu, 1957.
Eesti spordiliikumise rajajatest. – Eesti NSV IV vabariiklik teaduslik-metoodiline konverents kehakultuuri alal. Tallinn, 1961.
Võimlemise olukord Eestis XX saj. algusest kuni Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsioonini. – ENSV vabariiklik teaduslik konverents kehakultuuri ajaloo alal. Konverentsi ettekanded. Tartu, 1962
Spordipidustuste ajaloost Eestis. – ENSV II vabariiklik teaduslik konverents kehakultuuri ajaloo alal. Konverentsi ettekanded. Tartu, 1964.
Eesti Võimlejate Liit. – Suure sotsialistliku oktoobrirevolutsiooni 50. aastapäevale pühendatud Eesti NSV X vabariiklik kehakultuurialane teaduslik-metoodiline konverents. Tartu, 1967.
Eesti Võimlemisõpetajate Seltsi osast õppiva noorsoo kehalise kasvatuse korraldamisel. – XIV vabariiklik teaduslik-metoodiline konverents kehakultuuri alal. Tartu, 1972.
Kehalistest harjutustest eesti hiiu- ja vägilasmuistendites. – XVIII vabariiklik teaduslik-metoodiline kehakultuuri konverents. Spordimeisterlikkuse arendamine kõrgemas koolis. Tartu, 1976.
Eestlaste talvised rahvamängud. – XIX vabariiklik teaduslik-metoodiline kehakultuurialane konverents. Kehaline kasvatus kõrgkoolis. Tallinn, 1977.
Kehakultuuri Sihtkapitali Valitsus. – Eesti NSV Spordimuuseumi I teadusliku konverentsi teesid. Tallinn, 1978.
Rahvalõbustused eesti noorsoo kehalises kasvatuses. – XX vabariiklik teaduslik-metoodiline kehakultuurialane konverents. Tallinn, 1979.
Ühiskondlikust Eesti NSV Kehakultuuri- ja spordimuuseumist. – Eesti NSV Riikliku Spordimuuseumi V teaduskonverentsi teesid. Tartu, 1988.
Ernst Idla tegevusest kodumaal 1940. aastail. Eesti Spordimuuseumi VI teaduskonverentsi teesid. Tartu, 1991.

Tunnustus

1963 – spordiühingu Kalev auliige
1972 – Eesti NSV teeneline sporditegelane
1974 – spordiühingu Jõud auliige
1990 – Eesti Spordiajaloo Seltsi esimene auliige

Kirjandus

https://www.esbl.ee › biograafia › Aksel_Tiik
Õnnitleme! Aksel Tiik 50. – Spordileht, 1971, 12. Mai, nr 55, lk 6.
Viis küsimust Aksel Tiigile. – Edasi 1971, 14. Mai, nr 112, lk 4.
Rita Lind. Mees mitmes peaosas. – Edasi, 1981, 16. Mai, nr 111.
TIIK, Aksel. – Eesti spordi biograafiline leksikon. Tallinn 2011, lk 937-938.
TIIK, AKSEL. – Tartumaa spordileksikon. Tartu 2011, lk 404.
Tiit Lääne. AKSEL TIIK – suurte tegude mees. – Maaleht, 2021, 13. Mai, nr 19, lk 47.
"Spordipühapäev" - Aksel Tiik 100, 2021.05.17 05:30 – Jupiter, https://jupiter.err.ee › spordipuhapaev-aksel-tiik-100