Ajutised administratiivseadused

Ajutised administratiivseadused võeti vastu Konstantin Pätsi teise ajutise valitsuse poolt 19. novembril 1918 ja avaldati Riigi Teatajas 27. novembril 1918.

Ajutised administrativseadused.

RT 1918, 1.

Ajutine Valitsus võttis 19. nov. s. a. vastu järgmised seadused:

Seadus 1. Ülemineku aja kohta.

1. Kõik ametiasutused ja ametnikud on kohustatud oma tegevust senisel alusel ja viisil jatkama, kuni see tegevus seaduslikkude võimude poolt lõpetatud, muudetud ehk jälle ametiasutused ära kaotatud ehk ametnikud kõrvaldatud ei ole.

2. Kuni uute seaduste väljaandmiseni ehk endiste muutmiseni maksavad need seaduslikud määrused, mis 24. oktobrini 1917. a. praeguse Eesti riigi piirides jõus olid, niivõrd kui need seadused Eesti Maapäeva otsust mööda, mis 15. novembril 1917. a. vastu võetud, Päästekomitee manifesti läbi 25. veebruarist 1918. a. kui ka Ajutise Valitsuse endiste ja käesoleva määruse läbi muudetud ei ole.

3. Pärast 1917. a. 24. oktobrit väljaantud seadustest ja määrustest jäävad ajutiseks maksma need määrused, mis Saksa võimude poolt Liivi- ja Eestimaa jaoks antud, Määrustelehes ja lisas eraldi ära tähendatud on, kusjuures neis määrustes ettenähtud maa-, maakonna- ja linnapealikute õigused ja kohused Ajutise Valitsuse maakonna volinikkude peale üle lähevad, kuna käsuandja kindrali ja ka ülemjuhataja õigusi ja kohustusi valitsemise asjus sellekohane minister täidab.

4. Igasugused kahtlused selle ehk teise seaduse tarvitusele võtmise kohta, mis ametikohtades ja ametnikkude juures ette tulevad, lahendab lõpulikult Riigikohus, aga tema sisseseadmiseni kohtumininister.

Seadus 2. Riigi keele kohta.

Kõikides ametiasutustes ja kõikide ametnikkude juures seatakse nii ruttu, kui asjaajamine lubab, Eesti keel kui ametlik keel sisse.

Kohalikkude venelaste alalistes asukohtades Peipsi järve ümbruses ja rootslaste asukohtades Läänemaal tarvitatakse Vene ehk Rootsi keelt.

Seadus 3. Endiste määruste kohta.

Kõik sunduslikud määrused, mis käsuandjate kindralite, maa-, maakonna- ja linnapealikute poolt tänapäevani välja antud, kaotavad oma jõu ja nende asemele tulevad need seaduslikud määrused tarvitusele võtta, mis endise kubermangu valitsuse võimude ja linnavolikogude poolt välja olid kuulutatud.

Seadus 4. Maa administrativse jaotuse asjus.

1. Eesti riik jaotatakse administrativselt kümnesse maakonda.

2. Ajutise Valitsuse esitajateks on maakonna volinikud.

4. Tarvidust mööda määrab Ajutine Valitsus oma volinikka üksikute väiksemate ringkondade ja linnade tarvis, nende võimkonda ja ülesandeid eriliselt kindlaks määrates.

3. Maakonna volinikud täidavad kohuseid ja tarvitavad õigusi, mis kubermangu komissaridel ja maakonna komissaridel kanda ja tarvitada oli.

4. Maakonna volinikka määrab Ajutine Valitsus; ringkondade volinikka määrab siseminister.

Seadus 5. Määruste jõusseastumisest.

Ajutise Valitsuse määrused astuvad jõusse "Riigi Teatajas" avaldamisega, kui määruses eneses teist termini ära määratud ei ole.

Peaministri eest: J. Poska.

E. A. V. asjaajaja Ed. Laaman.