Ahelmurd

Ahelmurd on matemaatikas avaldis kujul[1]

,

kus on täisarv ja ning on naturaalarvud. Jagatisi nimetatakse ahelmurru osajagatisteks.

Ahelmurdude tüübidRedigeeri

Kui ahelmurru osajagatised moodustavad lõpmatu jada, nimetatakse ahelmurdu lõpmatuks ahelmurruks, kui osajagatiste jada on lõplik, siis räägitakse lõplikust ahelmurrust. Lõpmatut ahelmurdu, mille osajagatiste jada on perioodiline, nimetatakse perioodiliseks ahelmurruks.

LähismurrudRedigeeri

Ahelmurru lähismurdudeks nimetatakse jagatisi

 

kus   ning täisarvud   ja   on defineeritud järgmiste 2. järku rekurrentsete valemite kaudu

 

mille algtingimuseks on  ,  ,  ,  .

Ahelmurru väärtust on võimalik arvutada selle lähismurdude jada piirväärtusena.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Ü. Kaasik, Matemaatikaleksikon (2002)