Aguaruna keel
See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2015) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Aguaruna keel on hibaro keelkonda kuuluv keel.
Aguaruna keele alternatiivsed nimed on Aguajún, Ahuajún, Awajún. Aguaruna keelt räägitakse Peruus. Keele kasutus on jõuline, suulise ja kirjakeele kasutus aktiivne. Keelt räägivad igas vanuses inimesed. Aguaruna keelt hakatakse õpetama algklassidest ning järk-järgult lisatakse juurde hispaania keelt. L1 tasemel valdajaid on 60-100%, kirjaoskajaid tasemel L2 50-75%. Õpetatakse põhikoolides.[1][2]
Täpsem piirkond, kus aguaruna keelt kõneldakse muuda
Peruu - Potro, Mayo ja Cahuapanase jõgede äärsed alad, Marañóni jõe läänepoolseimad alad.[3][4]
Kõnelejate arv muuda
38 300 ning suureneb.[5]
Arvsõnad muuda
- 1 – bakichik
- 2 – jimaj
- 3 – kampatum
- 4 – ipaksumat
- 5 – uweja amua
- 6 – juin uwejan bakichik ijaku
- 7 – juin uwejan jimajan ijaku
- 8 – juin uwejan kampatum ijaku
- 9 – juin uwejan ipaksumat ijaku
- 10 – mai uwejan amuau
Aguaruna keeles pole palju sõnu, mis väljendavad numbrit – neid on vaid 4. Kui soovitakse kasutada numbreid, mis on suuremad kui 5, eelistatakse hispaaniakeelseid arvsõnu, et vältida liiga pikki liitsõnu.[6]
Keele struktuur muuda
Fonoloogia muuda
Häälikute arv: 21[7]
| Konsonandid | Bilabiaalne | Alveolaarne | Alveolaarne-palataalne | Velaarne | Glotaalne |
|---|---|---|---|---|---|
| Helitu | p | t | - | k | ɂ |
| Afrikatiiv | - | C | Č | - | - |
| Frikatiiv | - | S | š | - | - |
| Helilised | B | D | - | - | - |
| Nasaalsed | M | N | - | ᶇ | - |
| Poolvokaalid | W | - | Y | - | H |
| Vokaalid | Eesvokaal | Keskvokaal | Tagavokaal |
|---|---|---|---|
| Pikk | ˦ | ӻ | u |
| Lühike | - | a | - |
Keele sõnajärje tüpoloogia on SOV – subjekt-objekt-verb.[8]
Keelenäide muuda
Semagku – krokodill
Namaka - kuldkala
tsájam uwéj "dedo de la mano" (tähendab sõrm ja käsi)
Kirjaviis muuda
Aguaruna keel kasutab Ladina kirjaviisi.[11]
Keeleteaduslikult huvitavat muuda
Aguaruna keel on hispaania keelega üsna sarnane. Mõnede materjalide põhjal võib väita, et see keel on teinud läbi suuri muutusi kiire ajaga, näiteks on selle keele sõnade järjestus fraasides muutunud vaid 100 aastaga vastupidiseks varasemale: 1909 oli võimalik ainult järjekord omadussõna-nimisõna, 1992 tavaliselt omadussõna-nimisõna, kuid oli võimalik ka nimisõna-omadussõna, 2005. aastaks oli ainuvõimalik variant nimisõna-omadussõna.[12]
Viited muuda
- ↑ [1]
- ↑ [http://www.ethnologue.com/map/PE
- ↑ [http://www.ethnologue.com/language/agr
- ↑ [http://www.ethnologue.com/map/PE
- ↑ [http://www.ethnologue.com/language/agr
- ↑ [http://www.native-languages.org/numbers/aguaruna_numbers.htm
- ↑ [https://web.archive.org/web/20150403060621/http://www-01.sil.org/Americas/peru/pubs/slp15.pdf
- ↑ [http://www.academia.edu/1723846/Attributive_adjectives_and_the_internal_syntax_of_the_NP_in_Aguaruna_and_other_Jivaroan_languages
- ↑ [http://www.native-languages.org/aguaruna_animals.htm
- ↑ [http://wals.info/example/all/wals_code_agr
- ↑ [http://www.ethnologue.com/language/agr
- ↑ [http://www.academia.edu/1723846/Attributive_adjectives_and_the_internal_syntax_of_the_NP_in_Aguaruna_and_other_Jivaroan_languages