See artikkel räägib lennufirmast; eesnime kohta vaata Ago (eesnimi); AGO on ka Angola ISO 3-täheline kood

Eesti lennuliinide aktsiaselts Ago oli Eesti lennufirma, mis tegutses aastatel 1939–1940.

Eesti lennuliinide aktsiaselts Ago
IATA ICAO Kutsung
- - -
Asutatud 21. veebruar 1939
Alustas lende 2. aprill 1940
Lõpetas lennud 26. september 1940
Lennukeid 2
Sihtkohti 3
Peakorter Tallinn

Asutamine

muuda

Ago asutati Eesti Vabariigi eestvedamisel 21. veebruaril 1939 ja selle põhikapital oli 550 000 krooni, millest Eesti riigi osalus oli 200 000, OÜ Mootoril 100 000 ja Carl F. Gahlnbäckil 50 000 krooni.

1939. aastal tellis Ago Saksamaalt 680 000 krooni eest kaks Junkers Ju 52/3m tüüpi lennukit. Neist esimesega, Eesti registreerimistunnusega ES-AGO (endine D-AXWA), lendas Eestisse lendur Peeter Olt 5. oktoobril 1939. Teise, ES-AUL (D-AXWB), toimetas kohale Saksa lendur Dautzenberg 19. oktoobril.

Teedeministeeriumi teadaanne.

muuda

„Teedeministeeriumi teadaanne

RT 1939, 21, 158.

Käesolevaga avaldan teadmiseks, et Eesti Lennuliinide Aktsiaselts “Ago”, kelle põhikiri avaldatud Riigi Teataja Lisas 19 ― 1939, on see aktsiaselts, mille asutamisest Teedeministeerium võttis osa Riigi osavõtul tegutseva lennuaktsiaseltsi asutamise ja soodustamise seaduse (RT 1938, 106, 923) põhjal. Vastavalt eeltähendatud seadusele on Eesti Lennuliinide Aktsiaselts “Ago” vaba tempel-, äri-, läbikäigu- ja tulumaksust. Peale selle on kõnesoleval aktsiaseltsil õigus saada muid eeltähendatud seaduses ettenähtud soodustusi.

Tallinnas, 9. märtsil 1939.

Teedeministri k.t. Sõjaminister P. Lill.

Üldosakonna direktor J. Tiitso.“

Tegevus

muuda

Lennuliinide avamine viibis seoses Talvesõjaga. Ago reisilennuki esimene välislend toimus 27. märtsil 1940 Stockholmi[1], esimene regulaarlend Tallinna–Helsingi liinil 2. aprillil ja Tallinna–Stockholmi liinil 10. aprillil [2] 1940. Esimene lennureisija oli Rumeenia Oslo saatkonna atašee Leist, kellele anti vastav diplom ja rinnamärk. Sama aasta 7. mail avati Tallinna–Riia–Königsbergi lennuliin. Lend Tallinnast Helsingisse maksis 25 krooni ja edasi-tagasilend 45 krooni; Tallinna–Stockholmi liinil olid vastavad hinnad 120 ja 216 krooni.

Lennufirmale kuulus muuhulgas 1939. aastal Eestis valmistatud kerega buss Scania-Vabis registreerimismärgiga A-3681, mis anti aga 1940. aastal üle bussiettevõttele Mootor.

26. septembril 1940 natsionaliseerisid okupatsioonivõimud Ago.

Juunis 1941 viidi mõlemad Junkersid Nõukogude Liitu. Lennukite edasine saatus on teadmata. Kinnitamata andmetel kasutati neid Junkerseid Nõukogude Liidu siseliinidel.

Viited

muuda
  1. "Ago" reisilennuki esimene välisreis. Uus Eesti, 28. märts 1940, nr. 82, lk. 1.
  2. "ES-AUL Lendas Stokholmi" Päevaleht 2.aprill, 1940

Kirjandus

muuda
  • Eestile oma lennuliinid. Uus Eesti, 27. november 1938, nr. 325, lk. 5.
  • Asutati Eesti lennuliinide aktsiaselts AGO. Uus Eesti, 7. veebruar 1939, nr. 37, lk. 1.
  • Lennuselts "Ago" alustas tegevust. Uus Eesti, 22. veebruar 1939, nr. 52, lk. 3.
  • Saabus eesti esimene reisilennuk. Uus Eesti, 7. oktoober 1939, nr. 273, lk. 6.
  • "Ago" teine lennuk jõudis kodumaale. Uus Eesti, 21. oktoober 1939, nr. 287, lk. 7.
  • "Ago" reisilennuki esimene välisreis. Uus Eesti, 28. märts 1940, nr. 82, lk. 1.
  • Eesti lennukid kahel liinil käiku. Uus Eesti, 30. märts 1940, nr. 84, lk. 1.
  • Täna algab lennuühendus Soomega. Uus Eesti, 2. aprill 1940, nr. 87, lk. 3.
  • Rumeenia diplomaat Eesti lennureisijaks nr. 1. Uus Eesti, 3. aprill 1940, nr. 88, lk. 3.
  • J. V. Lend Riiga. Uus Eesti, 6. mai 1940, nr. 120, lk. 4.

Välislingid

muuda