Abrekk või obarg[1] on Põhja-Kaukaasia termin.

Enne Põhja-Kaukaasia islamiseerumist 16.–19. sajandil ja Venemaa invasiooni Kaukaasiasse 19. sajandil olid Põhja-Kaukaasia elanikud enamasti kristlased. Sõna tuleb Piiblist ja tähendab heebrea keeles 'põlvitada või laskuda Jumala ette'. Kunagi kasutati seda sõna nende kohta, kes tõotasid loobuda mis tahes rõõmudest ja olla kartmatu võitleja Jumala nimel. Abrekk loobus kõigist sidemetest sõprade ja sugulastega. Abreki elustiil hõlmas ka üksildast elu metsikus looduses ja palvetamist. Hiljem olid abrekid enamasti muslimid.

Tšetšeeni või inguši keeles tähendab sõna abrekk 'kättemaksjat', tšerkessi või karatšai keeles tähendab 'uhket meest'. Kaukaasias on vaid osseedi ja vene keeles sellel sõnal negatiivne tähendus, tähendades 'bandiiti'.

Pärast Teist maailmasõda kasutati propagandas sõna abrekk nõukogudevastase gerilja ja põrandaaluste kohta. Need abrekid olid laialdaselt populaarsed kui oma kodumaa ja vaeste eest võitlejad. Vanaks saades tegelesid Lõuna-Kaukaasia abrekid tavaliselt mesindusega. Enamik Ida-Kaukaasia abrekke tapeti lõppematus sõjategevuses vallutajate vastu. Pärast Nõukogude võimu kehtestamist jätkasid abrekid võitlust anastajate vastu enamikus Tšetšeenia paikades. Tšetšeenia abrekid alustasid ülestõuse aastatel 1920–1921, 1929–1931, 1931–1939 ja viimati 1940–1944, mis viis 1944. aastal tšetšeenide ja ingušide deporteerimiseni. Viimane nõukogudevastane abrekk Tšetšeenias Hasuhha Magomadov tapeti 28. märtsil 1976 70-aastaselt. Ingušist abrekki Laisat Baisarovat ei saadud aga kunagi kätte ja traditsioon kestis tänapäevani.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Tšetšeenia metsavennad tegid kagebešnikutele peavalu Postimees, 11. september 2017 (vaadatud 28.08.2018)