Abimäärsõna
Abimäärsõna ehk afiksaaladverb on lauses tegusõna juurde kuuluv muutumatu sõna, mis annab tegusõnale uue tähendusvarjundi või konkretiseerib selle tähendust.[1][2]
Tegusõna ja abimäärsõna moodustavad püsiühendi, mida nimetatakse ühendverbiks. Ühendverbid on eesti keeles näiteks kokku saama, ära minema, üle jääma, peale käima, valmis tegema, läbi lugema, kinni maksma, vastu võtma, alla kukkuma. Ühendverb on uus semantiline tervik ja määrab enamasti lausemalli valiku.[3]
Enamik püsiühendeid moodustavatest afiksaaladverbidest võib esineda ka iseseisva adverbina. vrdl nt poiss on omadega sisse kukkunud (afadv), aga poiss oli minemas sisse (adv). Või teine lause: Ta asus kusagil taga (adv) vs. Ta ajab meid taga (afadv). Sagedamini esinevad sellised sõnad siiski afiksaaladverbina ja see põhjendab ka nende omaette sõnaliigiks pidamist. Sõna saab afiksaaladverbiks liigitada siiski ainult tekstisõna (sõne) tasandil, sest afiksaaladverbid ja tavalised adverbid erinevad üksnes oma iseseisvusastme poolest.[3]
Afiksaaladverbid ühendverbides muuda
Adverb, mis moodustab ühendverbi, võib olla orientatsiooni, perfektiivsust, seisundit või modaalsust väljendav osis.
Orientatsiooniadverbid muuda
Orientatsiooniadverbid on suundumis-, paiknemis-, eemaldumis- või kulgemiskohta tähistavad adverbid, mis moodustavad neli allrühma.[4]
Intralokaalsed orientatsiooniadverbid muuda
Suundumiskohta tähistavad adverbid osutavad mingi teise objekti suhtes asendit, kuhu suundutakse. Nt alla, edasi, eemale, ette, kaasa jne.
- Tüdruk läks emaga alla.
Lokaalsed orientatsiooniadverbid muuda
Paiknemiskohta tähistavad adverbid osutavad üldistatud kujul mingi teise objekti suhtes asendit, kus asutakse, ollakse. Nt all, ees, kohal, lähedal jne.
- Poiss seisis tüdrukul ees.
Ekstralokaalsed orientatsiooniadverbid muuda
Eemaldumiskohta tähistavad adverbid osutavad üldistatud kujul mingi teise objekti suhtes asendit, kust eemaldutakse, ollakse eemal. Nt alt, kohalt, kõrvalt, ligidalt jne.
- Hääl kostis ligidalt.
Translokaalsed orientatsiooniadverbid muuda
Läbimiskohta tähistavad adverbid osutavad üldistatud kujul läbimiskohta. Siia kuulub neli afiksaaladverbi läbi, mööda, ringi ja üle.
- Laev sõitis silla alt läbi.
Perfektiivsusadverbid muuda
Perfektiivsusadverbid viitavad tegevuse lõpetatusele või ettenähtud piirile viimisele. Sellised afiksaaladverbid on läbi, maha, minema, otsa, tulema, täis, valmis, välja ja ära.[4]
- Raamat müüdi maha.
Seisundiadverbid muuda
Seisundiadverbid kuuluvad ühendverbide koosseisu vaid siis, kui nad moodustavad verbidega uue tähendusliku terviku. Vastasel juhul esinevad adverbid iseseisvatena. Nt kinni, lahti, kokku, viltu jne.[5]
- Poiss sai oma mänguasjadest lahti.
Modaalsust väljendavad adverbid muuda
Modaalsust väljendavad adverbid vaja ja tarvis kuuluvad ühendverbide vaja minema/olema ning tarvis minema/olema juurde.[5]
- On vaja see raamat kätte saada.
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Mati Erelt, Reet Kaasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare. Eesti keele grammatika I. Morfoloogia. Sõnamoodustus. Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut. Tallinn. 1995.
- ↑ Mati Erelt. Eesti keele lauseõpetus. Sissejuhatus. Öeldis, Tartu ülikooli eesti keele osakonna preprindid 4. Tartu Ülikool. 2013.
- ↑ 3,0 3,1 Sõnaliigi õppevahend, TÜ vormiõpetuse kursuse õppematerjal (kasutatud kirjandus "Kirjanduse" all)
- ↑ 4,0 4,1 Huno Rätsep. Eesti keele lihtlausete tüübid. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised nr 12. Tallinn: Valgus. 1978.
- ↑ 5,0 5,1 Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare. Eesti keele grammatika. II osa: süntaks. Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn. 1993.
Kirjandus muuda
- Erelt, Mati; Erelt, Tiiu; Ross, Kristiina, Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2007.
- Erelt, Mati; Kasik, Reet; Metslang, Helle; Rajandi, Henno; Ross, Kristiina; Saari, Henn; Tael, Kaja; Vare, Silvi, Eesti keele grammatika I. Morfoloogia. Sõnamoodustus. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1995.
- Erelt, Mati, Ebamäärasusest sõnade liigitamisel. – Keel ja Kirjandus 1977, 9, 525–528.
- Hallap, Valmen, Sõnaliikide piirimailt. – Keel ja Kirjandus 1984, 1, 30–40.
- Hallap, Valmen, Omastava käände, vaegkäändsõnade ja määrsõnade vahekorrast. – Keel ja Kirjandus 1986, 4, 199–208.
- Honti, László, Das Alter und die Entstehungsweise der "Verbalpräfixe" in uralischen Sprachen (unter besonderer Berücksichtigung des Ungarischen) I. – Linguistica Uralica, 1999, 2, 81–97.
- Viitso, Tiit-Rein, Sõna sõnaliikidest. – Keel ja Kirjandus 1977, 9, 529–535.
- Viitso, Tiit-Rein, Nn vaegomadussõna ja selle taust. – Keel ja Kirjandus 2007, 11, 878–887.