Abbe arv

Optikas on Abbe arv (ka V-arv) läbipaistvat materjali kirjeldav dimensioonita suurus, mis näitab materjali dispersiooni mõõtu (refraktsiooni indeksi muutuse suhe lainepikkusesse). Abbe arvu kõrged väärtused viitavad madalale dispersioonile. Oma nime on saanud saksa füüsik Ernst Abbe (1840–1905) järgi kes oli arvu esmane defineerija.

SF-11 räniklaasi refrakstiooni indeksi muutus (ülemine joon), BK-7 borotsilikaatklaasi (keskmine joon) ja sulakvarts (kriipsjoon)

Materjali abbe arv,[1][2] VD, on defineeritud kui

kus nD, nF ja nC on materjali refraktsiooni indeksid Fraunhoferi joonte lainepikkustel D-, F- ja C- spektraaljoontel (vastavalt 589,3 nm, 486,1 nm ja 656,3 nm).

Abbe arve kasutatakse klaasi ja teiste optiliste materjalide klassifitseerimiseks nende kromaatilisuse alusel.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Hovestadt, H. (1902). Jena Glass and Its Scientific and Industrial Applications. London: Macmillan and Co. lk 1–81. 
  2. Bergmann, Ludwig; Clemens Schaefer (1999). Optics of Waves and Particles. Berlin: Walter de Gruyter. lk 198–201. ISBN 3-11-014318-6.