Kodade virvendus
Kodade virvendus (AF, A-fib), tuntud ka kui kodade virvendusarütmia (KVA), kodade fibrillatsioon ja absoluutne arütmia, on südame rütmihäire, mille puhul tõmbuvad südamekojad kokku kiiresti ja ebaregulaarselt.[3]
| Kodade virvendus | |
|---|---|
| Sünonüümid | Kodade virvendusarütmia, absoluutne arütmia |
 | |
|
Kodade virvendus elektrokardiogrammil | |
| Valdkond | kardioloogia |
| Sümptomid | puuduvad, südamepekslemine, peapööritus, nõrkus, valu rinnus[1] |
| Tüsistused | insult, südamepuudulikkus |
| Tavapärane avaldumine | ca 50-aastaselt ja hiljem[2] |
| Riskitegurid | vanus, suitsetamine, ülekaal, vähene füüsiline aktiivsus, kõrgvererõhktõbi, südame isheemiatõbi, südamepuudulikkus, diabeet, uneapnoe, kilpnäärme talitushäired |
| Diagnoosimeetod | pulsi mõõtmine, elektrokardiogramm |
| Ravi | elustiili muutmine, korrapärase siinusrütmi taastamine |
| Klassifikatsioon ja välisallikad | |
| RHK-10 | I48.0 |
| RHK-9 | 427.31 |
| DiseasesDB | 1065 |
| MedlinePlus | 000184 |
| eMedicine | article/151066 |
| MeSH | D001281 |
Häire puhul ei suuda südametööd juhtiv siinussõlm väljasaadetavaid elektriimpulse ehk siinusrütmi koordineerida, mis paneb südamekojad korrapärase kokkutõmbumise asemel virvendama – kodade kokkutõmbed toimuvad ebaregulaarselt, ebaühtlase kiirusega ja omavahel kooskõlastamata.[4] Osalt kanduvad korrapäratud elektriimpulsid üle ka südamevatsakestele, pannes needki ebaregulaarselt kokkutõmbuma ning muutes seekaudu pulsi ebaregulaarseks.[1] Kui tavapäraselt lööb süda umbes 60–90 minutis, siis kodade virvendusarütmia ajal võib löömisrütm tõusta 140–180 või 150-300[5] korrani minutis.[1] KVA avaldub lühiajaliste episoodide ehk paroksüsmidena või püsiva, kroonilise haigusena.[1]
See on üks sagedasemaid südame rütmihäireid, kusjuures selle esinemissagedus elanikkonnas on jätkuvalt tõusev.[6]
Häire põhiline riskitegur on kõrge vanus. Samas on oluliseks peetud ka elustiili (suitsetamine, alkoholism, ülekaalulisus, vähene füüsiline aktiivsus, stress) ning varasemaid kroonilisi haiguseid nagu kõrgvererõhktõbi, südame isheemiatõbi, südamepuudulikkus, diabeet, uneapnoe ja kilpnäärme talitushäired.[4] Sümptomid võivad puududa, kuid häire ajal võib esineda südamepekslemine, valu rinnus, peapööritust või nõrkus.[4]
Kodade virvendus ei ole iseenesest eluohtlik, kuid selle tüsistustena võivad tekkida insult ja südamepuudulikkus. Insuldi riski on KVA diagnoosiga inimestel hinnatud umbes viis korda kõrgemaks tavapärasest.[4]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Remmel, Maali-Liina (dr) (12. oktoober 2016). "Kodade virvendusarütmia". Virtuaalkliinik.ee. Äripäev AS. Vaadatud 4. juuni 2023.
- ↑ Zoni-Berisso, Massimo; Lercari, Fabrizio; Carazza, Tiziana; Domenicucci, Stefano (2014). "Epidemiology of atrial fibrillation: European perspective". Clinical Epidemiology. 6: 213–220. DOI:10.2147/CLEP.S47385. PMC 4064952. PMID 24966695.
- ↑ "Kodade virvendusarütmia". Inimene.ee. Magnum AS. Vaadatud 4. juuni 2023.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 "Kodade virvendusarütmia". Tartu Ülikooli Kliinikum. Vaadatud 4. juuni 2023.
- ↑ Mesikepp, Arvo. "Südame rütmihäire". Kliinik.ee. Confido. Vaadatud 4. juuni 2023.
- ↑ Munger, Thomas M.; Wu, Li-Qun; Shen, Win K. (2014). "Atrial fibrillation". Journal of Biomedical Research. 28 (1): 1–17. DOI:10.7555/JBR.28.20130191. PMC 3904170. PMID 24474959.