42 kiri (ametliku pealkirjaga "Kirjanikud nõuavad valitsuselt otsustavaid samme") oli rea tuntud Venemaa literaatide avalik pöördumine üldsuse poole pärast 3.–4. oktoobri Jeltsini-vastase mässu mahasurumist. Kiri sisaldas ka nõudmisi Venemaa valitsusele ja Venemaa presidendile Boriss Jeltsinile. Pöördumine avaldati ajalehes Izvestija 5. oktoobril 1993. Allakirjutanute seas olid Daniil Granin, Vassili Bõkov, Bulat Okudžava, Dmitri Lihhatšov jpt.

Toimunu klassifitseeriti fašistide väljaastumiseks ja veriseks avantüüriks, mis oleks võinud paisuda kodusõjaks, kui sõjavägi ja õiguskaitseorganid poleks rahva poolele jäänud. Kiri lõppes nõudmistega:

"Me peame seekord rangelt nõudma valitsuselt ja presidendilt seda, mida nad (koos meiega) oleksid pidanud ammu tegema, kuid ei teinud:
1. Igat liiki kommunistlikud ja natsionalistlikud parteid, rinded ja ühendused tuleb laiali saata ja keelustada presidendi seadlusega.
2. Kõik sõjaväestatud, aga seda enam relvastatud ühendused ja grupeeringud tuleb välja selgitada ja laiali saata (kriminaalvastutusele võtmisega, kui selleks kohustab seadus).
3. Seadusandlus, mis näeb ette ranged sanktsioonid fašismi, šovinismi, rassilise vihkamise, vägivallale ja julmusele üleskutsumise eest, tuleb lõpuks välja töötada. Prokurörid, uurijad ja kohtunikud, kes soosivad seda laadi ühiskondlikult ohtlikke kuritegusid, tuleb viivitamatult töölt vallandada.
4. Pressiorganid, mis päevast päeva õhutavad viha, kutsuvad üles vägivallale ja on meie arvates ühed peamistest toimunud (ja paljude tulevaste potentsiaalsete) tragöödiate organisaatoritest ja süüdlastest, sellised nagu Den, Pravda, Sovetskaja Rossija, Literaturnaja Rossija (aga ka telesaade "600 sekundit") ning rida teisi, tuleb edaspidi kuni kohtumenetluseni sulgeda.
5. Venemaa seaduslikule võimule allumisest keeldunud nõukogude võimuorganite tegevus tuleb peatada.
6. Me kõik ühiselt ei tohi lubada, et kohus Moskva verise draama organisaatorite ja osavõtjate üle saaks samasuguseks häbiväärseks farsiks, nagu "kohus GKTšP üle".
7. Tunnistada ebalegitiimseks mitte ainult rahvasaadikute kongress, Ülemnõukogu, vaid ka kõik nende poolt moodustatud organid (sh Konstitutsioonikohus)."[1]

VastukajadRedigeeri

Kolm nõukogudeaegset vasakpoolse suunitlusega dissidenti (Andrei Sinjavski, Vladimir Maksimov ja Pjotr Abovin-Jegides), kes ei pooldanud Jeltsini poliitikat, avaldasid Pravdas avaliku kirja, kus kutsusid Jeltsinit üles erru minema. 8. oktoobril 1993 avaldati "Moskva demokraatliku üldsuse koosoleku pöördumine Venemaa presidendi B. Jeltsini poole", kus pooldati 42 kirja põhiseisukohti, lisaks kutsuti üles asuma ette valmistama Nürnbergi moodi rahvusvahelist protsessi "NLKP ja KGB kuritegeliku tegevuse" üle[2].

ViitedRedigeeri