400 lööki

1959. aasta film, lavastanud François Truffaut

"400 lööki" (originaalpealkiri "Les Quatre cents coups") on Prantsuse režissööri François Truffaut' 1959. aastal valminud debüütmängufilm, millest sai koos Jean-Luc Godardi "Breathlessiga" üks esimesi filme, mis tutvustas Prantsuse "uue laine" (La Nouvelle Vague) filmiliikumist laiemale avalikkusele ja pani aluse liikumise õitsenguperioodi algusele.

400 lööki
Les Quatre cents coups
Žanr draama
Režissöör François Truffaut
Stsenarist François Truffaut
Marcel Moussy
Helilooja Jean Constantin
Peaosades Jean-Pierre Léaud
Claire Maurier
Albert Rémy
Guy Decomble
Produtsent François Truffaut
Filmistuudio Cocinor
Aasta 1959
Kestus 99 minutit
Riik Prantsusmaa
Keel prantsuse
IMDb profiil

Film võitis parima režissööri auhinna 1959. aasta Cannes'i filmifestivalil, samuti parima originaalstsenaariumi Oscari.

Poolautobiograafiline film peegeldab Truffaut' ning tema sõprade lapsepõlve elu ja sündmusi. Linateos paistis silma ka selle poolest, et näitas, kui ebaõiglaselt Prantsusmaal alaealiste õigusrikkujatega sel ajal ümber käidi.

Truffaut pühendas filmi oma vaimsele isale André Bazinile, kes suri vahetult pärast filmivõtete lõppu.

Süžee muuda

Antoine on varateismeline poiss, kellel on probleeme nii koolis kui ka kodus. Tema õpetaja näeb teda vaid kui kritiseerimise ja karistamise objekti, ema suhtumine on jahe ja nõudlik ning sagedased kaklused abikaasaga (Antoine'i kasuisaga) vaid võimendavad poisi ängi. Tal on raske, sest ta ei kuulu kergesti kohanejate hulka. Asi ei ole selles, et ta oleks mässaja, kaugel sellest; ta lihtsalt erineb enamusest ega oska enda eest seista (mis teebki ta sümpaatseks). Natuke abitut, vahel vallatut, vahel valelikku, kuid kõigest hoolimata siirast poissi huvitab vaid see, kuidas olla õnnelik. Perekond on majanduslikes raskustes ning Antoine peab magama kõigi läbikäidavas koridoris. Koolis karistatakse tema igasuguseid eksimusi rängalt, mis viib omakorda selleni, et Antoine mässib end aina rohkem pahandustesse. Pärast järjekordset koolist puudumist ja Pariisi tänavatel hulkumist ta arreteeritakse ning saadetakse ema nõusolekul ümberkasvatuskolooniasse.

Osatäitjad muuda

Kirjandus muuda

Filmi analüüs leidub Olev Remsu raamatus "Filmidraamatehnika", TÜ kirjastus, 2016