2004. aasta Haiti mäss

2004. aasta Haiti mäss oli konflikt, mis kestis mõne nädala ja lõppes 29. veebruaril Haiti presidendi Jean-Bertrand Aristide'i lahkumisega riigist. Tema ametiaeg oleks kestnud 2006. aastani. Aristide väidab, et USA sõjaväelased röövisid ta ja sundisid eksiili minema. USA väidab vastu, et Aristide astus vabatahtlikult tagasi.

Mässuliste eesmärgid ja väitedRedigeeri

Mässu alguseks loetakse enamasti 5. veebruari 2004, mil mässuliste rühmitus vallutas riigi suuruselt neljanda linna Gonaïves'i. Rühmitus kutsus siis end Revolutsiooniliseks Artibonite'i Vastupanurindeks. 19. veebruaril nimetasid nad end ümber Rahvuslikuks Revolutsiooniliseks Rindeks Haiti Vabastamise Eest.

Mässulised nõudsid president Aristide'i tagasiastumist, kuid ta oli jäänud kindlaks soovile püsida ametis põhiseadusliku ametiaja lõpuni (7. veebruarini 2006). Aristide rõhutas, et ei taha, et Haitis jääb ajalugu korduma ühelt riigipöördelt teisele, vaid et see liiguks valitud presidendilt valitud presidendile.

Mässuliste ja tsiviilopositsiooni meelest oli mäss Aristide'i halva valitsemise ja 2000. aasta parlamendivalimiste väidetava võltsimise loomulik tagajärg. Opositsiooni väitel olid need valimised ebakorrektsed, sest häälte lugemisel olevat kasutatud ebaausaid meetodeid. Sel põhjusel boikoteeris opositsioon samal aastal toimunud presidendivalimisi. Selle tulemusena saavutas Aristide valimistel ülekaalika võidu, saades 92% häältest. Aristide'i pooldajad peavad parlamendivalimistega seotud süüdistusi ettekäändeks, et Aristide'i diskrediteerida ning märgivad, et valimisi peeti sel ajal vabadeks ja õiglasteks.

Mässu juhtisid esialgu Haiti endised sõjaväelased, kes on vastutavad 1990. aastate alguse tsiviiltapatalgute eest. Mõned endised sõjaväelased olid mässanud riigi keskosas juba 2003. aastast ehk enne kogu riiki haaranud laialdast vägivalda. Kümneid inimesi oli saanud surma. Peale selle tuli 4. veebruaril 2004 hulk endisi sõjaväelasi (sh endine kurikuulus maakaitseväejuht Louis-Jodel Chamblain) tagasi eksiilist Dominikaani Vabariigis ning teatas, et nad tahavad ühineda Gonaïves'is asuvate mässulistega.

Aristide'i valitsuse pooldajate sõnul olnud mäss laiali saadetud (kuid aastail 19911994 võimul olnud) sõjaväe riigipöördekatse Haiti vana eliidi huvides, kes püüdvat teha lõppu Aristide'i populistlikule poliitikale ja demokraatlikule valitsemisele.

Mässulised pidasid oma kiire edu põhjuseks eeskätt seda, et Aristide oli 1995. aastal sõjaväe laiali saatmisel jätnud selle desarmeerimata. Sama oluliseks pidasid nad ka rahva toetust. Haiti 5000 liikmega politseijõud osutusid liiga väikseks ja halvasti relvastatuks, et mässuliste edasiliikumisele tõhusalt vastu seista. Mõnes kohas – näiteks Cap-Haïtienis – ei osutanudki politsei erilist vastupanu.

Mässus osalesid ühtlasi relvastatud jõugud, mis olid eelnenud aastatel olnud sageli vägivalla allikaks. Neist tuntuim oli Kannibaliarmee, mis oli kaua enne Aristide'i vastu pöördumist olnud peamine teda toetav jõud Gonaïves'i linnas. Sellest jõugust sai hiljem Rahvusliku Revolutsioonilise Rinde üks peamisi osi. Jõuk väitis, et relvad, mida nad olid kasutanud mässu ajal valitsuse vastu võitlemiseks, olid antud neile Aristide ajal, mil nad veel toetasid teda. Jõugu relvastamise peamine eesmärk olnud hirmutada opositsiooni 2000. aasta valimiste ajal. Ent valitsuse väitel oli mässuliste käsutuses palju suurem tulejõud kui Haiti politseil ning relvad olevat seetõttu välismaa päritolu.

Viimasel kümnendil on säärased jõugud mänginud Haiti poliitikas keskset rolli. Gonaïves'is alustas mässu Aristide'i vastane jõuk, kuid Aristide'i pooldanud jõugud võitlesid presidendi eest. Mõlema poole jõuke on süüdistatud julmades metsikustes, näiteks vastaspoole toetajate hukkamises ja kodude süütamises.

Paljude Aristide'i toetajate sõnul tegutsenud riigi tsiviilopositsioon viienda kolonnina mässuliste toetuseks. Opositsioon eitas seda, kuid paljud selle liikmed möönsid, et toetavad mässuliste üritust. Nad ütlesid, et jagavad mässulistega ühist eesmärki, et Aristide lahkuks võimult, kuid nad ei nõustu üksnes vägivaldsete meetodite kasutamisega.