α-metüülfentanüül

keemiline ühend

α-metüülfentanüül ehk alfametüülfentanüül on sünteetiline opioid. Narkomaanide seas on see ühend tuntud nimetusega "valge hiinlane".

α-metüülfentanüüli keemiline struktuur

α-metüülfentanüüli keemiline valem on C23H30N2O, molekulmass 350,4971 g/mol.

α-metüülfentanüül töötati välja põrandaaluste keemikute poolt 1976. aastal ja läks kohe mustale turule müüki. Seega läks preparaat kasutusse varem, kui seda oli teaduslikult uuritud. α-metüülfentanüüli olemasolu fikseeriti ametlikult alles 1979. aastal kahe α-metüülfentanüüli üledoosi tõttu surnud kehadest.[1]

Eestis on "valge hiinlase" nime all tuntud narkootikum keemiliselt fentanüül. "Valgeks hiinlaseks" hakati seda kutsuma 2000. aastal, kui narkootikum Eesti turule jõudis. "Valge hiinlane" kui kaubaartikkel sisaldab peale fentanüüli veel mitmeid täiteaineid.[viide?]

Erinevalt Eestist oli 2009. aastal fentanüül kui narkootikum Lääne-Euroopas tundmatu[viide?].

"Valget hiinlast" manustatakse veenisiseselt, suitsetades või nuusutades. Andmed "valge hiinlase" suu kaudu manustamise kohta puuduvad.

"Valge hiinlase" paralleelnimetusena kasutatakse ka valget pärslast, mis on keemiliselt hoopis 3-metüülfentanüül[viide?].

2009. aasta kevadel ilmus Eesti turule "valge hiinlase" fentanüüli ülikõrge puhtuseastmega produkt[viide?], mida kutsutakse "afgaaniks". Tingituna oma kõrgest puhtuseastmest tuleks "afgaani" manustada väiksemas koguses kui "valget hiinlast", ent selle reegli eiramine (peamiselt teadmatusest) on põhjustanud Eestis mitmeid surmajuhtumeid üledoosi kätte[viide?]. "Afgaan" erineb "valgest hiinlasest" nii keemiliselt kui ka toime pikkuselt. "Valge hiinlase" mõju kestab kauem ja on eufoorilisem. "Afgaani" toime aga kestab vähem ja tekitab rohkem sõltuvust ning seetõttu on "afgaan" selle "valge hiinlase" turult välja surunud. "Afgaani" suitsetades jõuab see ajuni kiiremini kui süstides, vastupidi laialt levinud väärarusaamale.

Viited muuda

Välislingid muuda