Švaabimaa hertsog

Švaabimaa hertsogite loend hõlmab Švaabimaa hertsogkonda valitsenud valitsejaid.

Švaabimaa oli üks viiest keskaegse Saksa kuningriigi hõimuhertsogkonnast, selle hertsogid kuulusid kõige võimsamate magnaatide hulka Saksamaal. Kõige tähtsam perekond Švaabimaal olid Hohenstaufenid, kes valitsesid seal lühikese vaheajaga aastatel 1079–1268. Enamasti olid Hohenstaufenid sel ajal ka Saksa-Rooma keisrid. Viimase Hohenstaufenist hertsogi Konradini surmaga lagunes ka hertsogkond, kuigi kuningas Rudolf I püüdis seda oma Habsburgide perekonna jaoks 13. sajandi lõpul taaselustada.

Alemannia hertsogid (506–911)

Merovingide hertsogid

• Butilin (539–554), koos …
• Leuthari I (enne 552–554), koos …
• Haming (539–554), koos …
• Lantachar (kuni 548, Avenchesi piiskopkond)
• Magnachar (565, Avenchesi piiskopkond)
• Vaefar (573, Avenchesi piiskopkond)
• Theodefrid
• Leutfred (kuni 588)
• Uncilin (588–607)
• Gunzo (613)
• Chrodobert (630)
• Leuthari II (642)
• Gotfrid (kuni 709)
• Willehari (709–712, Ortenaus)
• Lantfrid (709–730)
• Theudebald (709–744)

Burchardingid

• Burchard I (909–911, Burchardingid)

Švaabimaa hertsogid (911–1268)

Ida-Frangi riik nooremate hõimuhertsogkondadega (919-1125): Saksimaa (kollane), Frangimaa (sinine), Baieri (roheline), Švaabimaa (oranž) ja Lotring (roosa)

Hohenstaufenite valitsetud Saksa-Rooma riik, 1138–1254

Eri perekonnad

• Erchanger (915–917, Alaholfingid)
• Burchard II (917–926, Burchardingid)
• Hermann I (926–949, Konradinid)
• Liudolf (950–954, Saksi dünastia)
• Burchard III (954–973, Burchardingid)
• Otto I (973–982, Saksi dünastia)

Konradinid

• Konrad I (982–997)
• Hermann II (997–1003)
• Hermann III (1003–1012)

Babenbergid

• Ernst I (1012–1015)
• Ernst II (1015–1030)
• Hermann IV (1030–1038)

Eri perekonnad

• Heinrich I (1038–1045, Saali dünastia), roomlaste kuningas aastast 1039 ja Saksa-Rooma keiser aastast 1046
• Otto II (1045–1048, Ezzonite dünastia)
• Otto III (1048–1057, Schweinfurtid)
• Rudolf I (1057–1079, Rheinfeldenid)
• Berthold I (1079–1090, Rheinfeldenid)
• Berthold II (1092–1098, Zähringenid)

Hohenstaufenid

• Friedrich I (1079–1105)
• Friedrich II (1105–1147)
• Friedrich III (1147–1152), roomlaste kuningas aastast 1152 ja Saksa-Rooma keiser aastast 1155
• Friedrich IV (1152–1167)
• Friedrich V (1167–1170)
• Friedrich VI (1170–1191)
• Konrad II (1191–1196)
• Philipp I (1196–1208), kuningas aastast 1198

Welfid

• Otto IV (1208–1212), roomlaste kuningas aastast 1208 ja Saksa-Rooma keiser aastast 1209

Hohenstaufenid

• Friedrich VII (1212–1216), roomlaste kuningas aastast 1212 ja Saksa-Rooma keiser aastast 1220
• Henry II (1216–1235), kuningas aastast 1220
• Konrad III (1235–1254), kuningas aastast 1237
• Konrad IV (Konradin) (1254–1268), ka Sitsiilia ja Jeruusalemma kuningas

Habsburgid (1289–1313)

• Rudolf II (1289–90)
• Johann (1290–1313)

Järglasriigid

13. sajandil lagunes Švaabimaa hertsogkond arvukateks väikeriikideks. Mõned kõige tähtsamad vahetud järglasriigid:

Augsburgi piiskopkond Churi piiskopkond Konstanzi piiskopkond Strasbourgi piiskopkond Tecki hertsogkond (Württembergile) Burgau markkrahvkond (Austriale) Hochbergi markkrahvkond Klettgau maakrahvkond Alam-Elsassi maakrahvkond Sundgau maakrahvkond (Austriale) Thurgau maakrahvkond (Austriale) Tübingeni pfaltskrahvkond (Württembergile) Disentise riigiklooster Murbachi klooster St. Blasieni klooster Sankt Galleni klooster

Bregenzi krahvkond (Austriale) Freiburgi krahvkond (Austriale) Fürstenbergi krahvkond Giengeni krahvkond Heiligenbergi krahvkond Hohenbergi krahvkond (Austriale) Kirchbergi krahvkond Marstetteni krahvkond Nellenburgi krahvkond Oettingeni krahvkond Pfirti krahvkond (Austriale) Sulzi krahvkond (Württembergile) Werdenbergi krahvkond Württembergi krahvkond Zollerni krahvkond

Järgneva sajandi jooksul omandati mitmed nendest riikidest Württembergi või Austria poolt, nagu eespool märgitud.