Ava peamenüü

PerioodilisusRedigeeri

Šoti valgustuse protsessid kestsid rööbiti nii georgiaanliku perioodiga (17141830) kogu Suurbritannia kuningriigis ja Iirimaal kui ka valgustusajastuga Põhja-Ameerika idaranniku Briti kolmeteistkümnes asumaas, mis panid aluse tulevasele iseseisvale Ameerika Ühendriikidele. Ajastut iseloomustasid pöördeliselt intellektuaalsed ja teaduslikud saavutused ning seisukohad, mis industraliseerumisest tingituna mõjutasid tervet Põhja-Atlandi vööndit.

KääringRedigeeri

Šoti niinimetatud kuldajastu epitsenter oli pealinn Edinburgh ehk Põhjala Ateena, kus toimusid intensiivsed arutelud linnas segunenud intellektuaalide, aristokraatide, kaupmeeste, käsitööliste, vaimulike ja spetsialistide vahel. Põhiliselt mõistuslikkuse ja leidlikkuse distsipliinide taotlus erinevatel erialadel edendas eriti jõudsalt: eetikat, filosoofiat, sotsioloogiat, juriidikat, poliitökonoomiat, põllumajandust, geoloogiat, keemiat, meditsiini, inseneeriat, arhitektuuri ja arheoloogiat. Väärtustati kirjaoskust, vooruslikkust, empirismi, parendusi ja täiendusi ning praktilise kasu tootmist nii üksikisikule kui ühiskonnale tervikuna.

Mõjukad esindajadRedigeeri

Šoti valgustuse alusepanijadRedigeeri

Šoti õpetlastega kohtunud ja nendega kirjavahetust pidanud isikudRedigeeri

KokkuvõteRedigeeri

Kultuurselt ärganult oli suhteliselt vaene ja agraarne Šotimaa muutumas murranguliseks kapitalistliku majandusega tööstusrevolutsiooni nii-öelda esilekutsujaks. Kiirelt hakkasid arenema söe- ja aurujõudu rakendavad tootmis- ja rasketööstus, raudteendus, masina- ja laevaehitus, mehaanika ja hüdraulika. Suurimast linnast Glasgow'st sai Suurbritannia üks esmaseid transatlantilise kaubandusega sadamaid ja maailma kaalukamaid tööstuskeskusi.

Vaata samutiRedigeeri