Šoti valgustus

Artiklit tuleb tõlkida ja kohandada!

Šoti valgustus oli ratsionalistlik ja humanistlik periood, osa laiemast valgustusajastust, mis lähtus 18. sajandi ja 19. sajandi alguse Šotimaalt.

Perioodilisus muuda

Šoti valgustuse protsessid kestsid rööbiti nii georgiaanliku perioodiga (1714–1830) kogu Suurbritannia kuningriigis ja Iirimaal kui ka valgustusajastuga Põhja-Ameerika idaranniku Briti kolmeteistkümnes asumaas, mis panid aluse tulevasele iseseisvale Ameerika Ühendriikidele. Ajastut iseloomustasid pöördeliselt intellektuaalsed ja teaduslikud saavutused ning seisukohad, mis industraliseerumisest tingituna mõjutasid tervet Põhja-Atlandi vööndit.

Kääring muuda

Šoti niinimetatud kuldajastu epitsenter oli pealinn Edinburgh ehk Põhjala Ateena, kus toimusid intensiivsed arutelud linnas segunenud intellektuaalide, aristokraatide, kaupmeeste, käsitööliste, vaimulike ja spetsialistide vahel. Põhiliselt mõistuslikkuse ja leidlikkuse distsipliinide taotlus erinevatel erialadel edendas eriti jõudsalt: eetikat, filosoofiat, sotsioloogiat, juriidikat, poliitökonoomiat, põllumajandust, geoloogiat, keemiat, meditsiini, inseneeriat, arhitektuuri ja arheoloogiat. Väärtustati kirjaoskust, vooruslikkust, empirismi, parendusi ja täiendusi ning praktilise kasu tootmist nii üksikisikule kui ühiskonnale tervikuna.

Mõjukad esindajad muuda

Šoti valgustuse alusepanijad muuda

William Adam (1689–1748) arhitekt
John Adam (1721–1792) arhitekt
Robert Adam (1728–1792) arhitekt ja kunstnik
James Adam (1732–1794) arhitekt ja kujundaja
Archibald Alison (1757–1839) esseist
David Allan (1744–1796) maaler ja illustraator
James ningerson (1662–1728) jurist, antikvaar ja ajaloolane
James ningerson (1739–1808) agronoom ja jurist
John Arbuthnot (1667–1735) raviarst, satiirik ja mitmekülgne teadlane
John Armstrong (1709–1779) raviarst, luuletaja ja satiirik
James Beattie (1735–1803) filosoof ja luuletaja
Henry Bell (1767–1830) insener
John Bell (1691–1780) arst ja rändur
Joseph Black (1728–1799) füüsik ja keemik, eraldas esimesena süsinikdioksiidi
Thomas Blackwell (1701–1757) klassikaline õpetlane ja ajaloolane
William Blackwood (1776–1834) kirjastaja, Blackwood's Edinburgh Magazine'i asutaja
Hugh Blair (1718–1800) vaimulik ja autor
James Boswell (1740–1795) jurist, “Life of Johnsoni” autor
John Broadwood (1732–1812) klaveritootja
Henry Peter Brougham, 1st Baron Brougham and Vaux (1778–1868) Edinburghis haritud inglasest advokaat, ajakirjanik ja riigimees
Robert Brown (1773–1858) botaanik
Thomas Brown (1778–1820) filosoof
James Bruce of Kinnaird (1730–1794) Aafrika uurimisreisija
Patrick Brydone (1736–1818) rändur ja autor
David Steuart Erskine, 11th Earl of Buchan (1742–1829) founder of the Society of Antiquaries of Scotland
Robert Burns (1759–1796) luuletaja
John Stuart, 3rd Earl of Bute (1713–1792) poliitik, botaanik, literary ja kunstnikic patron, first President of the Society of Antiquaries of Scotland
Charles Cameron (1746–1812) arhitekt, tegev Venemaa keisririigis
George Campbell (1719–1796) filosoof
Thomas Campbell (1777–1844) luuletaja
Alexninger Carlyle (1722–1805) kirikujuht ja autobiograaf
Thomas Carlyle (1795–1881) ajaloolane ja filosoof
John Clelning (1709–1789) kirjanik, author of Fanny Hill
Sir John Clerk of Penicuik, 2nd Baronet (1676–1755) poliitik, jurist, kohtunik ja antikvaar
Sir John Clerk of Eldin (1728–1812) kunstnik ja mereväelane
John Clerk, Lord Eldin (1757–1832) advokaat, kohtunik ja kollektsionäär
Archibald David Constable (1774–1827) kirjastaja
James Craig (1739–1795) arhitekt, kujundaja of the Edinburgh New Town
William Cullen (1710–1790) raviarst, keemik ja meditsiiniteadlane
David Dale (1739–1806) tööstur, kaupmees ja filantroop
Alexninger Dalrymple (1737–1808) geograaf
Sir Robert Douglas of Glenbervie, 6th Baronet (1694 – 1770) sugupuu-uurija
George Drummond (1688–1766) revidentkindral ja poliitik, Lord Provost of Edinburgh
James Elphinston (1721–1809) õpetaja ja keeleteadlane
Henry Erskine (1746–1817) advokaat ja poliitik
Henry Farquharson (c.1675–1739) matemaatik, tegev Venemaa keisririigis
Adam Ferguson (1723–1816) considered the founder of sociology
James Ferguson (1710–1776) astronoom ja seadmevalmistaja
Robert Fergusson (1750–1774) luuletaja
Andrew Fletcher of Saltoun (1653–1716) forerunner of the Scottish Enlightenment,[93] kirjanik, patriot, commissioner of Parliament of Scotland
John Galt (1779–1839) romaanikirjanik
Alexninger Gerard (1728–1795) vaimulik, õppejõud ja filosoofiakirjanik
James Gillray (1756–1815) karikaturist ja graafik
Walter Goodall (1706?–1766) ajalookirjanik
Alexninger Gordon of Auchintoul (1669/70–1752) kindral
Alexninger Gordon (1692?–1755) antikvaar ja laulja
Thomas Gordon (c.1691–1750) kirjanik ja ladina keele tõlkija
Thomas Gordon (1714–1797) filosoof, matemaatik ja antikvaar
John Gregory (1724–1773) raviarst, meditsiinikirjanik ja moralist
John Grieve (1753–1805) raviarst
Matthew Guthrie (1743–1807) raviarst, mineraloog ja rändur
Sir David Dalrymple, Lord Hailes (1726–1792) advokaat, kohtunik ja ajaloolane
Sir James Hall, 4th Baronet (1761–1832) geoloog ja geofüüsik
Alexninger Hamilton (1739–1802) raviarst
Gavin Hamilton (1723–1798) maaler ja arheoloog
Sir William Hamilton (1730–1803) diplomaat, antikvaar, arheoloog ja vulkanoloog
Matthew Hardie (1755–1826) viiulivalmistaja, called the 'Scottish Stradivari'
James Hogg (1770–1835) kirjanik, author of The Private Memoirs ja Confessions of a Justified Sinner
Francis Home (1719–1813) raviarst
John Home (1722–1808) vaimulik ja kirjanik, author of Douglas
John Hope (1725–1786) raviarst ja botaanik
John Hunter (1728–1793) kirurg
William Hunter (1718–1783) anatoom ja raviarst
David Hume (1711–1776) filosoof, ajaloolane ja esseist
Francis Hutcheson (1694–1746) filosoof
James Hutton (1726–1797) founder of modern geology
John Jamieson (1759–1838) vaimulik, filoloog ja antikvaar
Francis Jeffrey, Lord Jeffrey (1773–1850) advokaat, ajakirjanik ja kirjanduskriitik, founder of the Edinburgh Review
Henry Home, Lord Kames (1696–1782) filosoof, kohtunik, ajaloolane ja põllumajanduse täiustaja
John Kay (1742–1826) karikaturist ja graveerija
James Keir (1735 – 1820) keemik, geoloog, tööstur ja leiutaja
Thomas Alexninger Erskine, 6th Earl of Kellie (1732–1781) helilooja ja virtuoso violinist
John Law of Lauriston (1671–1729) majandusteadlane ja pankur, tegev Prantsusmaa kuningriigis
Sir John Leslie (1766–1832) matemaatik ja füüsik
Charles Lyell (botaanik) (1767–1849) botaanik ja Dante tõlkija
John Loudon MacAdam (1756–1836) insener ja tee-ehitaja
Zachary Macaulay (1768–1838) statistik ja abolitsionist
Sir Alexninger Mackenzie (1764–1820) Põhja-Ameerika uurimisreisija
Henry Mackenzie (1745–1831) jurist ja kirjanik
Sir James Mackintosh (1765–1832) jurist, poliitik ja ajaloolane
Charles Macintosh (1766–1843) keemik ja veekindlate koetiste leiutaja
Colin Maclaurin (1698–1746) matemaatik
James Macpherson (1736–1796) kirjanik, “Ossiani” autor
David Mallet ehk David Malloch (c.1705–1765) kirjanik
Francis Masson (1741–1805) botaanik
William Murray, 1st Earl of Mansfield (1705–1793) jurist, kohtunik ja poliitik
Henry Dundas, 1st Viscount Melville (1742–1811) advokaat ja riigimees
Adam Menelaws (1749/56–1831) arhitekt, tegev Venemaa keisririigis
James Mill (1773–1836) filosoof
Andrew Millar (1705–1768) kirjastaja
John Millar (1735–1801) filosoof, ajaloolane
James Burnett, Lord Monboddo (1714–1799) kohtunik, founder of modern comparative historical keeleteadlaneics
Alexninger Monro I (1697–1767) raviarst, Edinburgh Medical Schooli asutaja
Alexninger Monro II of Craiglockhart ning Cockburn (1733–1817) anatoom ja raviarst
John Monro of Auchinbowie (1725–1789) advokaat
Jacob More (1740–1793) maaler
James Douglas, 14th Earl of Morton (1702–1768) astronoom, teaduse patroon, President of the Philosophical Society of Edinburgh ning of the Royal Society
James Mounsey (1709/10–1773) raviarst ja loodusteadlane
Thomas Muir of Huntershill (1765–1799) poliitreformaator
John Murray (1778–1843) kirjastaja
Carolina Nairne, Lady Nairne, née Oliphant (1766–1845) kirjanik ja laulukoguja
William Napier (c.1741–1812) muusik ja muusikakirjastaja
William Ogilvie of Pittensear (1736–1819) klassitsist, mündikoguja ja maaparandaja
James Oswald (1710–1769) helilooja, tšellist ja muusikakirjastaja
Mungo Park (1771–1806) Lääne-Aafrika uurimisreisija
Thomas Pennant Welsh (1726–1798) loodusteadlane, rändur, kirjanik ja antikvaar, whose travel writings ja collected pictorial representations of Scotland inspired the 'petit' grand tour fueling philosophical and artisticic re-interpretation of landscape appreciation in Scotland.
John Pinkerton (1758–1826) antikvaar, kartograaf ja ajaloolane
Archibald Pitcairne (1652–1713) raviarst ja bibliofiil
John Playfair (1748–1819) matemaatik ja geoloog
Jane Porter (1776–1850) ajalooliste romaanide autor
Sir John Pringle, 1st Baronet (1707–1782) raviarst
Allan Ramsay (1686–1758) luuletaja
Allan Ramsay (1713–1784) portreemaaler
Henry Raeburn (1756–1823) portreemaaler
Thomas Reid (1710–1796) filosoof ja Scottish School of Common Sense'i asutaja
John Rennie (1761–1821) linnainsener
William Richardson (1743–1814) autor ja kirjandusteadlane
William Robertson (1721–1793) ajaloolane, vaimulik ja Edinburghi Ülikooli juhataja
John Robison (1739–1805) füüsik, matemaatik ja filosoof, first General Secretary of the Royal Society of Edinburgh
Sir John Ross (1777–1856) Arktika uurimisreisija
William Roxburgh (1751–1815) kirurg ja India uurivbotaanik
Thomas Ruddiman (1674–1757) klassikaline õpetlane
Daniel Rutherford (1749–1819) raviarst, keemik ja botaanik
Paul Sningby (1731–1809) inglise maastiku- ja topograafiamaaler, kes oli üks esimesi kujutamas Šotimaa maastiku õnnistust oma looduslikus võlus, mõjutades Robert Adamit ja John Clerk of Eldinit
Sir Walter Scott (1771–1832) romaanikirjanik ja luuletaja
Sir John Sinclair of Ulbster (1754–1835) kirjanik ja statistik
William Skirving (c.1745–1796) poliitreformaator
William Smellie (1740–1795) Encyclopædia Britannica esmaväljaande redaktor
Adam Smith (1723–1790) filosoof ja poliitökonoom
Tobias Smollett (1721–1771) kirjanik
Mary Somerville (1780–1872) teaduskirjanik, astronoom ja mitmekülgne teadlane
Dugald Stewart (1753–1828) filosoof
James Stirling (1692–1770) matemaatik
Sir Robert Strange (1721–1792) graveerija
Gilbert Stuart (1742–1786) ajakirjanik ja ajaloolane
William Symington (1764–1831) insener, leiutaja ja esimese praktilise aurulaeva ehitaja
Robert Tannahill (1774–1810) luuletaja
James Tassie (1735–1799) vääriskivide graveerija ja vormija
Thomas Telford (1757–1834) linnainsener ja arhitekt
James Thomson (1700–1748) luuletaja, “The Seasonsi” autor
George Thomson (1757–1851) kollektsionäär ja šoti muusika kirjastaja
George Turnbull (1698–1748) teoloog, filosoof ja hariduskirjanik
William Tytler (1711–1792) jurist ja ajaloolane
Alexninger Fraser Tytler, Lord Woodhouselee (1747–1813) advokaat, kohtunik, kirjanik ja ajaloolane
David Ure (1750–1798) Reverend, Natural History ning History, 1st Statistical Account. First to represent entrochi for Scotland ning appreciate Scottish natural history in any detail in History of Rutherglen & East Kilbride, 1793.
John Walker (1731–1803) vaimulik ja loodusloo ajaloolane
James Watt (1736–1819) efektiivsemate ja praktilisemate aurumasinate leiutaja
James Wilson (1742–1798) Ameerika Ühendriikide asutajaliige ja selle iseseisvusdeklaratsiooni allkirjastaja
John Witherspoon (1723–1794) Ameerika Ühendriikide asutajaliige ja selle iseseisvusdeklaratsiooni allkirjastaja

Šoti õpetlastega kohtunud ja nendega kirjavahetust pidanud isikud muuda

Erasmus Darwin (1731–1802) inglise raviarst, botaanik, filosoof ja Charles Darwini vanaisa
Semyon Efimovich Desnitsky (u 1740–1789) Glasgow' Ülikoolist teadusliku kraadi saanud ukrainlasest “Vene Õigussüsteemi Isa”
Benjamin Franklin (1706–1790) laialdaste teadmistega õpetlane, Ameerika Ühendriikide asutajaliige ja selle iseseisvusdeklaratsiooni allkirjastaja
Printsess Jekaterina Romanovna Vorontsova-Dashkova (1743–1810) Keiserliku Kunstide ja Teaduste Akadeemia direktor kui ka Keiserliku Venemaa Akadeemia esimene president

Kokkuvõte muuda

Kultuuriliselt ärganult oli suhteliselt vaene ja agraarne Šotimaa muutumas murranguliseks kapitalistliku majandusega tööstusrevolutsiooni nii-öelda esilekutsujaks. Kiirelt hakkasid arenema söe- ja aurujõudu rakendavad tootmis- ja rasketööstus, raudteendus, masina- ja laevaehitus, mehaanika ja hüdraulika. Suurimast linnast Glasgow'st sai Suurbritannia üks esmaseid transatlantilise kaubandusega sadamaid ja maailma kaalukamaid tööstuskeskusi.