Šiauliai Peeter-Pauli katedraal
Šiauliai Peeter-Pauli katedraal (leedu keeles Šiaulių Šv. apaštalų Petro ir Pauliaus katedra) on katedraal Leedus Šiauliai linnas aadressil Aušros takas 3. See kuulub katoliiklastele ja on Šiauliai piiskopkonna peakirik. Tegemist on ühe väljapaistvama renessanssarhitektuuri esindajaga Leedus.
| Šiauliai Peeter-Pauli katedraal | |
|---|---|
 Šiauliai katedraal | |
| Riik | Leedu |
| Asukoht | Šiauliai |
| Ehituse algus | 1617 |
| Ehituse lõpp | 1626 |
| Esmamainimine | 1445 |
| Koordinaadid | 55° 55′ 57,8″ N, 23° 19′ 11,7″ E |
Kirikuhoone muuda
Kirik esindab renessanssarhitektuuri. Hoone on ladina risti kujulise põhiplaaniga, ühe torni ja kuusnurkse apsiidiga. See võib olla kasutusel olnud kindluskirikuna, nii ukse kohal kui ka kirikaeda piiravas võimsas müüris on laskeavad ka kirikuaia nurkades kaitsetornid.[1] Hoone lõunaseinal asub päikesekell, mis arvatakse pärinevat aastast 1625, aga teised autorid oletavad, et see pandi sinna pärast tulekahju aastal 1880, kui esialgne mehaaniline kell oli tules hävinud.[2]
Hoone pole säilinud päris esialgsel kujul – seal on tehtud ümberehitusi ja kirik on ka mitu korda põlenud. Varasem tornikiiver oli veidi madalam ja kaheosaline. Tolle ajastu kirikutele ebatüüpiliselt on Šiauliai katedraalil suhteliselt kõrge (70 m) kaheksanurkne torn. Praegune kirikuhoone on ühe löövi ja transeptiga ehitis. Selle fassaadi liigendavad kaheksanurksed tornid-erkerid. Sisekujunduses domineerivad Leedu renessanssarhitektuurile omaselt kaared. Nii välis- kui ka sisekujunduses on kasutatud eritoonilist valget värvi. Ainsaks erandiks on kolm kuldset lühtrit. Orel ja kirikukoori ruum paikneb kogu löövi ümbritseval puidust balustraadil, mis tugineb laiale karniisile. Sealsed võlvid on lihtsad. Teise maailmasõja eel kaunistasid kiriku seinu maalid. Lööv on pikk ja ruumikas; transept on seestpoolt aga peaaegu nähtamatu. Seda eraldavad löövist vaheseinad, milles asuvad kaarekujulised avad jätavad mulje, nagu oleks tegemist kahe kirikusse viiva uksega.
Kirikust kabelisse viiv uks on puidust ja nikerdustega. Puidust on ka käärkambrisse viiv uks, ent seda kaunistavad veel metallist ornamendid.
Ajalugu muuda
Esimese puidust kiriku ehitas Šiauliaisse aastal 1445 Mykolas Kęsgaila. Aastail 1617–1626 ehitati selle asemele uus kivikirik, mille tarbeks Zygmunt III Waza eraldas ka veidi maad.[3] Aastal 1625 hakkas tööle kiriku seinal asuv päikesekell. Aastal 1655 hoone põles. Restaureerimistööd lõppesid aastal 1676.
Aastal 1880 põles kiriku torn; see taastati mõningaste erinevustega. Aastal 1924 püstitati kiriku külgedele kabelid, mis selle esialgset kuju moonutavad. Kirik sai taas kannatada Teise maailmasõja ajal. Toona hävis ka suur osa kiriku sisustusest. Hoonet hakati taastama 1951. aastal ja kaks aastat hiljem oli kirik taas kasutuskõlblik. Aastal 1856 taastati ka kiriku torn. Taastamistöid juhatas sealne vaimulik Liudvikas Mažonavičius.
Aastal 1997 sai kirikust katedraal.[4] Seejärel tehti hoones kapitaalremont ja paigaldati uus altar.
Viited muuda
- ↑ http://www.piligrimukelias.lt/?id=84&lng=1
- ↑ http://www.piligrimukelias.lt/index.php?id=223&lng=1
- ↑ Lietuvos architektūros istorija. T. 1. Red. J. Minkevičius. Vilnius: Mokslas, 1987
- ↑ http://www.piligrimukelias.lt/index.php?id=224&lng=1
Välislingid muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Šiauliai Peeter-Pauli katedraal |