Şamaxı astrofüüsikaobservatoorium
Şamaxı Naşīr ad-Dīn Ţūsī nimeline astrofüüsikaobservatoorium (aserbaidžaani keeles Nəsirəddin Tusi adına Şamaxı Astrofizika Rəsədxanası) on observatoorium Aserbaidžaanis umbes 144 km kaugusel Bakuust loodes ja 22 km Şamaxıst põhja pool.
Observatoorium asub Kaukasuse kaguosas Pirqulu mäe kirdenõlval 1435 meetri kõrgusel merepinnast. Observatooriumi geograafilised koordinaadid on 40° 46′ 20″ N, 48° 35′ 4″ E.
Şamaxı astrofüüsikaobservatooriumi haldab Aserbaidžaani Rahvuslik Teaduste Akadeemia füüsika instituut.
Selgeid päevi on aastas 150–180. Kõige paremad vaatluskuud on detsember, jaanuar, juuli ja august.[1]
Ajalugu
muudaObservatooriumi ehitamist alustati 1958. aastal ja see avati ametlikult 13. jaanuaril 1960.[2] Üks selle rajamise algatajaid oli keemik ja tollane Aserbaidžaani NSV Teaduste Akadeemia president Yusif Məmmədəliyev.
Nõukogude Liidu ajal mõõdeti observatooriumis muu hulgas komeedilt 6P/d'Arrest saabuva valguse polarisatsiooni.
Aastal 1991 sai observatoorium keskaegse pärsia õpetlase Naşīr ad-Dīn Ţūsī nime. Asutuse juurde rajati töötajate jaoks Pirqulu asula.
Aastal 2008 tehti observatooriumis põhjalik remont. Uuenduskuuri läbisid nii kuus teleskoope majutavat hoonet kui ka haldushoone, näitusesaalid, muuseum ja konverentsikeskus.[2][3][4]
Teleskoobid
muudaSuurim teleskoop on Saksamaal toodetud kahemeetrise peegliga teleskoop. See võeti kasutusele 1966. aastal ja see oli Lõuna-Kaukaasia esimene suur teleskoop. Lisaks on kasutusel väiksemad teleskoobid:
- horisontaalne päikeseteleskoop, mida kasutatakse Päikese atmosfääri spektraaluuringuteks; peapeegli läbimõõt 50 cm
- teleskoop AFR-2 Päikese kromosfääri ja fotosfääri uurimiseks
- reflektor AZT-8 peegli läbimõõduga 70 cm
- Carl Zeissi reflektor peegli läbimõõduga 60 cm
- Maksutovi meniskteleskoop
- 90-sentimeetrine Schmidti teleskoop AZT-15[2]
Vaatlused ja uuringud
muudaObservatoorium on eelkõige spetsialiseerunud tähefüüsikale, päikesesüsteemi taevakehade uurimisele ja päikesefüüsikale. Uurimisvaldkondade hulgas on ka kosmoseilm, astronoomia ajalugu, teoreetiline astrofüüsika, kosmoloogia, helioseismoloogia, raadioastronoomia, taevamehaanika, galaktikad ja inimese loodud satelliitide liikumine. Hiljuti on kasutusele võetud muu hulgas échelle-spektrograaf.[2]
Tähtpäevade määramine
muudaŞamaxı observatoorium on rahva seas tuntud pühade ja tähtpäevade täpse aja määrajana.[2] Üks aserbaidžaanlaste olulisemaid pühi on novruz bayramı, kevadine pööripäev. Kevade alguse täpse hetke teatab meediale Şamaxı observatoorium.[2]
Observatooriumi töötajad
muudaŞamaxı observatooriumis töötab umbes 150 inimest, neist umbes 55 on teadlased.[1]
Observatooriumi esimene direktor oli Hacıbəy Sultanov. Alates 1997. aastast juhib observatooriumi Əyyub Quliyev.
Tuntud teadlastest on Şamaxıs töötanud teiste seas astrofüüsik Nadir İbrahimov.
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 "BRIEF HISTORY". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. mai 2015. Vaadatud 27. mail 2015.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Elchin Babayev. Azerbaijan’s Window on the Universe
- ↑ Azərbaycan Prezidenti Şamaxı Astrofizika Rəsədxanasında olub
- ↑ İlham Əliyev Şamaxı Astrofizika Rəsədxanasında aparılan yenidənqurma işləri ilə tanış olmuşdur
Välislingid
muuda- Koduleht (aserbaidžaani keeles) (inglise keeles)
- Azerbaijan’s Window on the Universe