Īvande vald (läti keeles Īvandes pagasts) on vald Lätis Kuldīga piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Ēdole, Gudenieki, Kurmāle, Padure ja Alsunga vallaga.

Īvande vald

läti Īvandes pagasts

Vapp

Pindala: 71,11 km²
Elanikke: 324 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 4,6 in/km²
Keskus: Īvande
Vallamaja asub endise Īvande ehk Lielīvande mõisa peahoones

Valla pindala on 71 km². 2016. aasta seisuga elas seal 396 inimest.[2] Valla keskus on Īvande küla. Vallavanem on Anda Upleja.[3]

Tuntud inimestest on vallast pärit kirjanik Mārtiņš Kalndruva.

Ajalugu

muuda

Agraarreformi eel kuulusid valla aladel Heykingitele Lielīvande mõis, Īvande kirikumõis ja Vecmuiža poolmõis – kokku 1246,1 ha maad. Deksne mõisale kuulus 282 ha maad, Mazīvande ja Apuzese mõisale 413 ha maad ja Todaiži mõisale 354 ha maad.[4] Aastal 1935 oli valla pindala 78,1 km² ja seal oli 1201 elanikku.[5]

Aastal 1945 moodustati vallas Īvande ja Kursa külanõukogu, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Kursa külanõukoguga likvideeritavad Īvande külanõukogu ja Planīca külanõukogu. Aastal 1960 liideti Kursa külanõukogu sovhoosi «Vilgāle» maad Kurmāle külanõukoguga. Aastal 1965 nimetati Kursa külanõukogu ümber Īvande külanõukoguks. Aastal 1977 see likvideeriti ja liideti Ēdole külanõukoguga.[6] Aastal 1992 eraldus Īvande vald Ēdole vallast. 2009. aastast kuulub vald Kuldīga piirkonda.

Kaitstavad objektid

muuda

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Īvande vesiveski ja selle ümbruskond, Īvande luteri kirik, Lielīvande mõisakompleks (sealhulgas tall, ait, vana ja uus elumaja) ning Vecmuiža ehk Īvande linnamägi.[7]

Tähtsaim jõgi Vanka jõgi. Looduskaitse all on üks nimetu põline tamm valla põhjaosas.[8]

Asustus

muuda

Aastal 2011 elas vallas 460 lätlast, 27 venelast, 12 valgevenelast ja 2 leedulast.[9]

Valla külad:

Küla Küla tüüp Elanike arv [10]
Apuzes skrajciems 13 (2005)
Īvande vidējciems 87 (2015)
Todaiži skrajciems 14 (2005)
Upītes skrajciems 29 (2005)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]

Viited

muuda
  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 3.10.2023.
  2. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā). Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. "Kuldīgas novads (vaadatud 19.04 2018)". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. märts 2018. Vaadatud 19. aprillil 2018.
  4. Latviešu konversācijas vārdnīcas VII. sējuma 13 605 sleja
  5. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  6. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  8. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  9. Ethnic composition of Latvia 2011
  10. 10,0 10,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid

muuda