Padure vald (läti keeles Padures pagasts) on vald Lätis Kuldīga piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Kuldīga linnaga ning Ēdole, Rumba, Īvande ja Kurmāle vallaga ning Ventspilsi piirkonna Zlēkase vallaga.

Padure vald
läti Padures pagasts
Pindala: 113,11 km²
Elanikke: 991 (1.01.2024)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 8,8 in/km²
Keskus: Padure
Vallamaja

Valla pindala on 113 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1127 inimest.[2] Valla keskus on Padure küla, vallamaja asub aadressil Dārza iela 6. Vallavanem on Brigita Lange.[3]

Ajalugu

muuda

Aastal 1935 oli Padure valla pindala 89,53 km² ja seal oli 1403 elanikku.[4] Aastal 1945 moodustati vallas Padure ja Tiga külanõukogu, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1945 moodustati Kuldīga vallas Abava külanõukogu, millega aastal 1954 liideti likvideeritavad Padure ja Tiga külanõukogu, ent millest omakorda eraldati Abava kolhoosi maad ja liideti need Rumba külanõukoguga. Aastal 1960 liideti selle külanõukoguga ka Kurmāle külanõukogu kolhoosi Traktorists maad, mis aga aastal 1968 taas Kurmāle külanõukoguga liideti. Selsamal aastal nimetati Abava külanõukogu ümber Padure külanõukoguks. Aastal 1977 liideti osa selle külanõukogu maadest Kuldīga linnaga.[5] Aastal 1990 muudeti Padure külanõukogu Padure vallaks. 2009. aastast kuulub vald Kuldīga piirkonda.

Loodus

muuda

Suurim jõgi on Venta jõgi. Valda jäävad Suur Naba järv (70,5 ha) ja Väike Naba järv (65 ha). Valla idaosa asub Kursi madalikul, lõuna- ja lääneosa aga Lääne-Kurzeme kõrgustikul. Valla kõrgeim koht 71 m asub Sausgaļciemsi lähistel.

Looduskaitse all on Padure Veclejase dendropark, Ķimale park ja Padure allee, lisaks veel arvukalt nimetuid põlispuid. Valla idaosa jääb Venta oru hoiualale.[6]

Muinsusmälestised

muuda

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Ķimale mõisa kaks ust, Padure vana koolimaja muinaskalmed, Lapsase muinaskalmed, Padure mõisa hoonetekompleks (sealhulgas ait, häärber ja mõisa park), Tigve ehk Tiga linnamägi, Ābelnieki muinaskalmed, Padure ehk Belte linnamägi koos selle juures asuva muinasasulaga ja Tigve muinaskalmed.[7]

Rahvastik

muuda

Aastal 2011 elas vallas 936 lätlast, 17 venelast, 4 valgevenelast, 9 ukrainlast, 4 poolakat ja 14 leedulast.[8]

Valla külad:

Küla Küla tüüp Elanike arv [9]
Deksne vidējciems 39 (2020)
Keramika mazciems 35 (2020)
Ķimale vidējciems 73 (2020)
Krācnieki mazciems 10 (2005)
Līzesmuiža mazciems 38 (2005)
Padure vidējciems 227 (2020)
Sausgāļciems mazciems 15 (2005)
Tigas mazciems 15 (2005)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]

Viited

muuda
  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 21.06.2024.
  2. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā). Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Kuldīgas novads (vaadatud 20.04 2018)
  4. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  7. "Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. august 2022. Vaadatud 19. septembril 2020.
  8. Ethnic composition of Latvia 2011
  9. 9,0 9,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid

muuda