Ülikerglennuk
Ülikerglennuk on väike, hästi kerge, fikseeritud tiivaga/tiibadega, ühe või kahe istekohaga lennuk. (Riigiti on määrangud erinevad) [1]
Ülikerglennuki maksimaalne stardimass (MTOM):
1) 300 kg üheistmelise lennuki puhul;
2) 450 kg kaheistmelise lennuki puhul;
3) 330 kg üheistmelise amfiib-, või vesilennuki puhul;
4) 495 kg kaheistmelise amfiib-, või vesilennuki puhul.[1]
Ülikerglennukite liigitus muuda
1) A klassi ülikerglennukid, mida juhitakse kas osaliselt või täielikult lennuki raskuskeskme asendi muutmise (balanseerimise) teel kandepinna suhtes;
2) B klassi ülikerglennukid, mille kandepind on lennuki kerega ühendatud jäigalt ja mida juhitakse aerodünaamiliselt (juhtpindade abil).[1]
Ajalugu muuda
Üheks ülikerglennuki revolutsiooni algatajaks oli John Moody, insener Ohio osariigist, kes paigaldass 1976. aastal Icarus II deltaplaanile kahetaktilise sisepõlemismootori. Sel ajal muutus tavapäraste väikelennukitega lendamine harrastajaile üha kallimaks. Paljudel soovijatel ei jätkunud raha, et osaleda lennukursustel, rentida või osta väikelennuk. Innukad lennuharrastajad, nagu Moody, kes soovisid lennata odavamalt, alustasid lendamist deltaplaanidega.[2]
1970. aastatel oli deltaplaaniga lendamine pop. Nendega lennati kõrgemate rannikualade kohal, mille muutlik reljeef seda võimaldas. Kui harrastus laiemalt levis, hakkati deltaplaanidele paigaldama mootoreid. Ülikerglennunduse levikut võimaldasid kerged kompaktsed kahetaktilised sisepõlemismootorid.[2]
Ülikerglennukite kasutus muuda
1. maist 2004 väljastatakse ülikerglennukitele lennundustegevuse tehnilise teostamise lubasid, mis ei anna õigust lennuki kasutamiseks ärilistel eesmärkidel. Lennukõlblikussertifikaate väljastatakse üksnes õhusõidukitele, millel on tüübisertifikaat. Kuna ülikerglennukite ehitus ei vasta Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni nõuetele, siis ei anta neile ka tüübisertifikaati.[3]
Oma väikeste mõõtmete ja massi tõttu on ülikerglennukid ilmastikust suuresti mõjutatud ning seetõttu äritegevuseks vähe sobivad. Vajalike regulatsioonide puudulikkusele viitasid Euroopa Liidu ühinenud lennuametite ametnikud. Ärilistel eesmärkidel on ülikerglennukeid kasutatud näiteks põllumajanduses ja huvilendude korraldamisel.[3]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Ülikergõhusõiduki käitamise eeskiri". Riigi Teataja. Vaadatud 18. aprill 2023.
- ↑ 2,0 2,1 Wright, Tim (detsember 2014). "The Pioneering Age of Ultralights". Smithsonian magazine.
- ↑ 3,0 3,1 "Ülikerglennukite kasutamine ärieesmärkidel keelatud". Eesti Rahvusringhääling. 26. mai 2004. Vaadatud 6. aprill 2023.