Ava peamenüü

Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss

Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss on Eesti Teadusagentuuri ja Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi korraldatav konkurss, mille eesmärk on väärtustada üliõpilaste teadustegevust ja premeerida väljapaistvamaid teadustöid.[1]

Esimene konkurss toimus 2002.[2]

2018. aasta preemiafond oli ligi 71 000 eurot.[1]

Peapreemia saajadRedigeeri

2008. aastast antakse eraldi välja peapreemiaid, mille suurus oli kuni 2010. aastani 55 000 krooni (3515 €) ning alates 2011. aastast 3600 eurot.[2]

2008Redigeeri

2008. aastal pälvisid peapreemiad:[3]

  • Marten Seppel (Tartu Ülikool), "Näljaabi Liivi- ja Eestimaal 17. sajandist 19. sajandi alguseni";
  • Triin Vahisalu (Tartu Ülikool), "SLAC1 on vajalik taime sulgrakkude aeglast tüüpi aniooni kanalite töös õhulõhede signalisatsioonis".

2009Redigeeri

2009. aastal pälvisid peapreemiad:[4]

  • Pille Hallast (Tartu Ülikool), "Inimese ja šimpansi luteiniseeriva hormooni/koorion gonadotropiini beeta-subühiku (LHB/CGB) geeniklaster: liigisisene varieeruvus ning noorte duplitseeritud geenide lahknemine sõsar-liikides";
  • Daniele Monticelli (Tartu Ülikool), "Terviklikkus ja selle jäägid: totaliseerimise ja detotaliseerimise teoreetilised protseduurid semiootikas, filosoofias ja poliitikas".

2010Redigeeri

2010. aastal pälvisid peapreemiad:[5]

  • Egle Tafenau (Tartu Ülikool), "Regionaalpoliitika heaoluefektid konstrueeritud kapitali mudelis";
  • Jüri Reimand (Tartu Ülikool), "Geenigruppide, võrgustike ja regulatoorsete süsteemide funktsionaalne analüüs".

2011Redigeeri

2011. aastal pälvisid peapreemiad:[6]

  • Tiina-Mall Kreem (Eesti Kunstiakadeemia), "Viisipäraselt ehitatud. Luterlik kirikuehitus, -arhitektuur ja -kunst Eestis Aleksander II ajal (1855–1881)";
  • Leopold Parts (Cambridge'i Ülikool), "Raku omaduste geneetiline kaardistamine".

2012Redigeeri

2012. aastal pälvisid peapreemiad:[7]

  • Tuul Sepp (Tartu Ülikool), "Rohevintide hematoloogilised tervisenäitajad: individuaalse varieeruvuse põhjused ja vastused immuunsüsteemi manipuleerimisele";
  • Maarja Vaino (Tallinna Ülikool), "Irratsionaalsuse poeetika A. H. Tammsaare loomingus".

2013Redigeeri

2013. aastal pälvisid peapreemiad:[8]

  • Tiiu Ernits (Tallinna Ülikool), "Muusikaõppekirjandus ja laulmisõpetus saksa õppekeelega koolides Eestis aastatel 1860–1914";
  • Mardo Kõivomägi (Tartu Ülikool), "Uurimustöö Saccharomyces cerevisiae tsükliinist sõltuva kinaasi Cdk1 substraadispetsiifilisusest ja multifosforüleerimise mehhanismist".

2014Redigeeri

2014. aastal pälvisid peapreemiad:[9]

  • Berit Aaviksoo (Tartu Ülikool), "Riigi otsustusruumi ahenemine: kodakondsus nüüdisaegses Euroopas";
  • Kaspar Valgepea (Tallinna Tehnikaülikool), "Absoluutselt kvantitatiivsetel oomika-meetoditel põhinev kasvuerikiirusest sõltuva Escherichia coli metabolismi kirjeldamine".

2015Redigeeri

2015. aastal pälvisid peapreemiad:[10]

  • Marii Paškov (Amsterdami Ülikool), "Majandusliku ebavõrdsuse roll enesekesksete ja solidaarsete väärtushinnangute kujunemisel";
  • Einar Pius (Edinburghi Ülikool), "Paralleelsed kvantarvutused teooriast praktikani".

2016Redigeeri

2016. aastal pälvisid peapreemiad:[11]

  • Aleksei Tretjakov (Tallinna Tehnikaülikool), "Sünteetilised retseptorid molekulaarselt jäljendatud polümeeridest biomakromolekulide märgisevabaks määramiseks";
  • Mari Tõrv (Tartu Ülikool, Kieli Ülikool), "Praktikate püsivus. Multidistsiplinaarne uurimus küttide ja korilaste matustest Eestis, ajavahemikul 6500–2600 eKr".

2017Redigeeri

2017. aastal pälvisid peapreemiad:[12]

  • Kirsti Jõesalu (Tartu Ülikool), "Mäletamise dünaamika ja pinged nõukogudejärgses mälukultuuris: hilise nõukogude aja tähenduse loomine Eestis";
  • Indrek Kalvet (RWTH Aacheni Ülikool), "Arvutuslike ja eksperimentaalsete meetodite kombineerimine siirdemetallkatalüüsi uurimisel".

2018Redigeeri

2018. aastal pälvisid peapreemiad:[13]

  • Karin Hanga (Tallinna Ülikool), doktoritöö "Puuetega inimeste sotsiaalse rehabilitatsiooni vajaduse eelhindamise ja rehabilitatsiooniteenuste sisu kujundamine Eestis";
  • Katre Juganson (Tallinna Tehnikülikool), doktoritöö "Tööstuslike nanomaterjalide keskkonnatoksilisuse hindamine: nanoosakeste mõju algloomale Tetrahymena thermophila".

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri