Õppeviis kirjeldab ühes ainetunnis, loengus või seminaril kasutatavaid meetodeid.[1]

Õppevorm näitab, kuidas õpitakse terve ainekursuse või õppekava vältel.

Õppeviisid muuda

  • digiõpe (inglise keeles digital learning) - loengus, seminaril, eksamil vm kasutatakse digivahendeid. Digiõpe võib toimuda nii kaugõppes, lähiõppes kui ka põimõppes. Termin e-õpe on läinud kasutusele nii digiõppe kui ka veebiõppe tähistamiseks. Segaduse vältimiseks otsustati sellest oskuskeeles loobuda, kasutusele jääb üldkeelse sõnana keelekasutaja enda valitud tähenduses.
  • kontaktõpe (inglise keeles contact learning) - samas füüsilises või virtuaalses õppekeskkonnas toimuv õppetööks, milles osalevad samal ajal nii õppija kui ka õppejõud või koolitaja. Terminit kasutatakse sageli lähiõppe tähenduses. Kontaktõpe võib toimuda nii lähi-, kaug- kui ka põimõppes. Kontaktõppe puhul on määrav üliõpilase ja õppejõu samaaegne kontakt.
  • hajaõpe ehk paindõpe (inglise keeles flexible learning) - ühes tunnis, loengus või seminaril toimuv õpe, kus osalejad võivad olla korraga nii füüsilises kui ka virtuaalses ruumis. Ingliskeelse termini vastena on kasutatud ka hübriidõpe, mis on mõneti eksitav, sest hübriidõpe võiks tähistada ka õppevormi. Sünonüümide osas peaks kasutus sobivama sõelale jätma. Paindõpe ei eristu piisavalt terminist põimõpe. Peep Nemvaltsi pakutud termin "hajaõpe" väljendab hästi seda, et osalevad õppijad paiknevad siin-seal hajali, kuid võib olla ebatäpne.

Viited muuda

Välislingid muuda