Õigusvastasele teole kaasaaitamine
Õigusvastasele teole kaasaaitamine on teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole vaimse, füüsilise või ainelise kaasabi osutamine.[1] Kaasaaitamine toimub tavaliselt tegevusena, näiteks koostab isik plaani või muretseb teo toimepanemiseks vajalikud vahendid. Samuti saab kaasa aidata tegevusetusega ehk jäädes passiivseks olukorras, kus tuleks sekkuda. Kaasaaitamist tuleb aga eristada kaastäideviimisest, sest kaasaaitaja ei valitse tegu (tervikuna), vaid toetab seda. Ta soodustab teise isiku õigusvastast tegu. Kaasaaitaja võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik, samuti saab aidata kaasa nii füüsilise kui ka juriidilise isiku teole.[2]
Liigid muuda
Füüsiline muuda
Füüsiline kaasabi on teo täideviija tegevuse positiivne mõjutamine ehk teo mõjutamine mõne muu füüsilise teoga selle nimel, et põhitegu saaks toimuda, näiteks takistuste kõrvaldamine, eeltingimuste loomine jms.[3] Selline füüsiline abi, kus näiteks toimepanija eest pannakse kuritegu ise toime, on juba kuriteos osalemine osavõtja või kaastäideviijana. Seega on oluline eristada, et kaasaaitaja soodustab üksnes põhiteo toimepanija tegu, kuid ei tee seda tema eest ega koos temaga.[2]
Vaimne muuda
Vaimne kaasabi on teo täideviija psüühika mõjutamine. See võib avalduda kahes vormis. Esiteks võib see avalduda tehniliselt, näiteks plaani koostamine teo täideviimiseks. Teiseks võib see avalduda teotahte soodustamises, näiteks nõuande või lisamotiivi andmises, samuti kahtluste hajutamises, olemasoleva tahtluse tugevdamises jne.[4]
Aineline muuda
Aineline kaasabi on kuriteo toimepanemiseks vajaliku raha või muu vahendi andmine.[5]
Seos põhiteoga muuda
Kaasaaitamisel peab olema põhjuslik seos põhiteoga, vastasel juhul ei ole see põhiteo toimepanemisele kaasabi osutamine. Piisab sellest, kui abistav tegu mõjub mistahes ajahetkel teo täideviijale soodustavalt, sellisel juhul juba ongi tegu kaasaaitamisega. Näiteks tapmise puhul relva andmine tapjale on teole kaasaaitamine, sest see soodustab tegu ja on selges seoses.[6]
Aeg muuda
Kaasaaitaja võib tegutseda nii põhiteo ettevalmistamise, katse kui ka täideviimise staadiumis. Kaasaaitamine on üldjuhul võimalik kuni teo lõpuleviimise ehk koosseisu täitmiseni. Näiteks tapmise puhul saab teo toimepanemisele kaasa aidata surmavate vigastuste tekitamise hetkest kuni surma saabumiseni. Eelnevalt kokku lepitud tegude puhul on tegemist kaasaaitamisega, aga kui eelnev kokkulepe puudub ja tegu on juba toime pandud, siis ei ole. Näiteks kui vargus on juba toime pandud ja keegi ilma eelneva kokkuleppeta leiab varastatud eseme ja selle kuhugi toimetab, siis ei aita ta varguse toimepanemisele kaasa.[7]
Tahtlus muuda
Põhiteole kaasaaitamine on tahtlik tegu. Kaasaaitaja peab oma teoga pidama võimalikuks põhiteole kaasaaitamist ehk tema tahtlus peab ulatuma lõpuleviidud põhiteoni, seega peab nende vahel olema seos. Kaasaaitamisena ei saa tõlgendada tegu, mille isik pani toime kergemeelsusest, hooletusest või mittesüüliselt käitudes. Tema teo taga peab olema tahe. Näiteks kui poemüüja unustab õhtul lukustada poe ukse ning öösel toimub vargus, siis ei ole tegemist vargusele kaasaaitamisega. Neid tegusid tuleb eraldi käsitleda. Poemüüja tegu oli hooletus. Kui aga ta oleks meelega ukse lukustamata jätnud, siis oleks tegemist kaasaaitamisega.[8]
Viited muuda
- ↑ Karistusseadustik, § 22. RT I, 10.07.2020, 18.
- ↑ 2,0 2,1 Jaan Sootak. Karistusõigus. Üldosa, Tallinn: Juura, 2018, lk. 576.
- ↑ Jaan Sootak. Karistusõigus. Üldosa, Tallinn: Juura, 2018, lk. 577.
- ↑ Jaan Sootak. Isikuvastased süüteod, Tallinn: Juura, 2014, lk. 77.
- ↑ Jaan Sootak. Karistusõigus. Üldosa, Tallinn: Juura, 2018, lk. 578.
- ↑ Jaan Sootak. Karistusõigus. Üldosa, Tallinn: Juura, 2018, lk. 579.
- ↑ Jaan Sootak. Karistusõigus. Üldosa, Tallinn: Juura, 2018, lk. 581.
- ↑ Jaan Sootak. Karistusõigus. Üldosa, Tallinn: Juura, 2018, lk. 582–583.