Õiguslik alus
Õiguslik alus (inglise keeles legal basis) on põhimõte, mille järgi eeldab iga otsus või tegevus konkreetset õigusakti normi, mis seda võimaldab.[1]
Avaliku võimu tegevusel peab olema õiguslik alus: see peab olema kooskõlas seadustega. Avaliku võimu alla kuulub põhiseaduslike institutsioonide ning võimuvolitustega organite ja isikute tegevus.[2]
Õiguslik alus on avaliku võimu tegevuseks vajalik, kui piiratakse isikute vabadusi ja õigusi. Haldusõiguses kehtib absoluutne õigusliku aluse nõue, mis tähendab, et igal haldusaktil peab olema õiguslik alus kas seadustes või määrustes.[1]
Õigusliku aluse roll eraõiguses muuda
Õiguslik alus on vajalik kohtu poole pöördumiseks tsiviilasjades. Tsiviilasi on kohtuasi, mis tuleneb isikute vahelisest eraõigussuhtest. Tsiviilasja alustamiseks tuleb esitada maakohtule hagiavaldus. Hagiavaldus peab sisaldama muuhulgas infot selle kohta, kellelt, mida ja miks nõutakse. Seetõttu peab hagiavalduse tegemiseks olema õiguslik alus millegi nõudmiseks.[3]
Näiteks saab võlaõigusliku tasaarvestamisnõude uue võlausaldaja vastu esitada vaid juhul, kui võlgniku nõude õiguslik alus oli olemas nõude loovutamise ajal.[4]
Õiguslik alus põhiõiguste kaitsena muuda
Põhiõigused ei ole absoluutsed õigused ning neid võib piirata. Piiramiseks peab aga olema õiguslik alus. See aga ei tähenda, et põhiseadus näeks iga põhiõiguse puhul ette kindla piiri, mida avaliku võimu kandja ületada ei tohi. Piiramine peab eelkõige olema kooskõlas põhiseaduses sätestatud tingimustega.[5]
Põhiõiguste piiramisega on seotud ka kaitse riigivõimu omavoli eest. Riigivõimu tegevus peab olema inimeste jaoks ettearvatav, et inimesed teaksid oma õigusi ja kohustusi ning oskaksid nendega arvestada.[6]
Ka haldusaktide absoluutne õigusliku aluse nõue on sätestatud õiguste kaitseks. Paljudel juhtudel võib isiku õiguste riivamise tuvastamine olla keeruline. Et vältida võimalikke õiguste riiveid, peab iga haldusakti puhul veenduma õiguslikus aluses.[1]
Õigusliku aluse kehtetuks tunnistamise tagajärjed haldusõiguses muuda
Haldusakti õiguslik alus on seaduse norm või määrus. Kui Riigikohus tunnistab normi kehtetuks või põhiseadusevastaseks ning see otsus jõustub, siis selle normi alusel tehtud haldusakti ei tohi täita ega selle sooritamist lõpuni viia. Haldusorgan peab ootama isiku pöördumist, tühistama haldusakti või lõpetama toimingu. Kui haldusakt on selle aluseks oleva normi kehtetuks või põhiseadusevastaseks tunnistamise ajal juba täidetud, jääb haldusakt jõusse ning seda ei ole haldusorgani algatusel vaja tagasi täita.[7]
Haldusaktis toodud viide õiguslikule alusele peab olema formaalselt korrektne. Viide kohaldatavale õigusele saab olla ekslik, näiteks kui viidatud on kehtetuse kaotanud seaduse sättele. Sellisel juhul on tegemist olulise haldusakti puudusega. Samas ei pruugi ekslik viide kaasa tuua haldusakti tühistamist juhul, kui asjakohane regulatsioon on olemas.[8]
Õigusliku aluse seos teiste valdkondadega muuda
Õigusliku aluse põhimõte on oluline ka meditsiinivaldkonnas ning seotud näiteks surma määramisega. Surma fakti tuvastamise õigus on ainult arstil ning surmateatise väljastamisele on sätestatud mitmed nõuded. Seaduse alusel eristatakse ka kohtuarstlikke lahanguid. Juriidiliselt on olemas surnu kohtuarstlik lahang ja surnu kohtuarstlik ekspertiis. Nende kahe tegevuse vahe on vaid juriidiline, meditsiiniliselt on tegemist põhiliselt sama tegevusega. Seega reguleerivad õiguslikud sätted ka arstide tegevust ja nende järgimine on oluline arsti hea nime säilimiseks.[9]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Aedmaa, A. Lopman, E. Parrest, N. Pilving, I. Vene, E. „Haldusmenetluse käsiraamat“. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus 2004, lk 276 – 277, 303.
- ↑ Ülle, M. Kalmo, H. Kask, O. Pruks, P. (toim.). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Viies, parandatud ja täiendatud väljaanne. Tartu: Iuridicum 2020, lk 53. https://pohiseadus.ee/public/PSkomm2020.pdf.
- ↑ Eesti kohtud. Tsiviilasjad. (sine anno) – https://web.archive.org/web/20211109144919/https://www.kohus.ee/et/kohtusse-poordumine/tsiviilasjad. (vaadatud 17.10.2021).
- ↑ RKTKo 26.04.2017, 3-2-1-25-17, p 12.
- ↑ Ülle, M. Kalmo, H. Kask, O. Pruks, P. (toim.). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Viies, parandatud ja täiendatud väljaanne. Tartu: Iuridicum 2020, lk 127. https://pohiseadus.ee/public/PSkomm2020.pdf.
- ↑ Ülle, M. Kalmo, H. Kask, O. Pruks, P. (toim.). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Viies, parandatud ja täiendatud väljaanne. Tartu: Iuridicum 2020, lk 161, 168. https://pohiseadus.ee/public/PSkomm2020.pdf.
- ↑ RKHKo 30.11.2004, 3-3-1-64-04, p 17.
- ↑ RKHKo 20.09.2007, 3-3-1-33-07, p 16.
- ↑ Väli, M. Jõeste, E. „Surma põhjuste määramine ja selle õiguslik alus“. – Eesti Arst 2016/1, lk 62 – 66.