Õhksüsteem lennukis
Õhksüsteem ehk pneumaatiline süsteem on süsteem, mis kasutab kokkusurutud õhku selleks, et tekitada mehaanilist liikumist.[1][2]
Õhusõidukites kasutatakse pneumaatilist süsteemi pidurdamise jaoks, uste avamiseks ja sulgemiseks, mootorite käivitamiseks ja hädaabiseadmete käitamiseks. Õhusõidukitel on olemas ka hüdrauliline süsteem, mis on sarnane pneumaatilise süsteemiga. Neid eristab vaid see, et hüdraulilises süsteemis kasutatakse vedelikku, aga pneumaatilises süsteemis kasutatakse kokkusurutud gaasi, milleks võib olla õhk või lämmastik. [1] [2]
Kõrgrõhu pneumaatilised süsteemid muuda
Kõrgrõhusüsteemis on kokkusurutud rõhk kogutud metallballoonidesse. Ballooni kogutud rõhk on tavaliselt 1000–3000 psi (69–207 bar). Balloonidel on olemas kaks klappi. Esimese klapi ülesanne on tankida balloon õhu või lämmastikuga, teine klapp katkestab õhu kontrollimatu väljumise balloonist süsteemi. [1][2] [3] Süsteem on töökindel, aga sellel esineb puudus. Balloone ei saa tankida, kui õhusõiduk täidab tööülesandeid ehk lendab. Süsteemis on vaid nii palju õhku, kui balloon mahutab ning seda ei saa kasutada kogu lennu vältel.[1] Kõrgrõhusüsteem on mõeldud rohkem reserviks näiteks kasutatakse seda hädaolukordades selleks, et avada telikut või rakendada pidureid [1] [2]. Uuematel õhusõidukitel on paigaldatud kõrgrõhusüsteemi jaoks eraldi õhupump, mis toodab vajadusel rõhku süsteemi töökorras hoidmiseks [1] [2] [3]. Õhusõiduki ustel on ka sisseehitatud kõrgrõhusüsteem, mille eesmärk on hädaolukorras õhusõiduki uks avada ning vabastada täispuhutav avariiline liumägi [1].
Keskmise rõhuga pneumaatilised süsteemid muuda
Keskmise rõhuga pneumaatilises süsteemis puuduvad balloonid. Rõhk, mis on tavaliselt 50–150 psi (4–10 bar), saadakse õhusõiduki mootori turbiinist. Keskmise rõhuga süsteemi kasutatakse tavaliselt mootorite käivitamiseks, mootori jäätõrjeks, tiibade jäätõrjeks ja mõningatel õhusõidukitel vastutab see ka keskmise rõhuga süsteem hüdraulika toite eest. [1][2]
Madala rõhuga pneumaatilised süsteemid muuda
Madala rõhuga pneumaatiline süsteem töötab eraldi õhupumba kaudu. Õhupump töötab õhusõiduki mootori abil ning genereerib tavaliselt 1–10 psi (0,07–0,7 bar) rõhku. Madala rõhuga süsteemi kasutatakse mõningatel õhusõidukitel tiibade jäätõrjeks, mille jäätõrje osa asub tiiva esiosas ning on täis pumbatav kummist kate. [1]
Pneumaatilise süsteemi komponendid muuda
Pneumaatilise süsteemi komponendid on [1] [2]:
õhupump (ingl air compressor) – pumpab süsteemi või balloonidesse õhku selleks, et süsteem oleks töökorras;
kaitseklapp (ingl relief valve) – kaitseb süsteemi kahjustuste eest. Klapid on reguleeritud kindlale rõhule ja kui rõhk ületab piiri, laseb klapp üleliigse õhu välja, takistades torude lõhkemist ja tihendite kahjustust;
juhtklapp (ingl control valve) – juhib või takistab õhu voolamist kehtestatud suunas;
filter – kaitseb tervet süsteemi mustuse eest, selleks et ei tekiks kahjustusi;
kontrollklapp (ingl check valve) – laseb õhul liikuda ainult ühes suunas. Kui aga õhk siseneb valest suunast, kontrollklapp sulgub, takistades õhu väljavoolu;
piiraja (ingl restrictor) – teatud tüüpi juhtventiil, mida kasutatakse õhuvoolu kiiruse piiramiseks teatud mehhanismidel.
Viited muuda
- ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 Aeronautics Guide. “Aircraft Pneumatic Systems.” Saadaval: https://www.aircraftsystemstech.com/2017/06/aircraft-pneumatic-systems.html (Vaadatud 18.03.2024)
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 UKEssays.com. “Applications of Pneumatic Systems in Aircraft.” Saadaval: https://www.ukessays.com/essays/engineering/applications-pneumatic-systems-aircraft.php#citethis (Vaadatud 18.03.2024)
- ↑ 3,0 3,1 Experimental Aircraft info. “Pneumatic Systems.” Saadaval: https://www.experimentalaircraft.info/articles/pneumatic-systems.php (Vaadatud 18.03.2024)