Émilie du Châtelet

Gabrielle Émilie Le Tonnelier de Breteuil, markiis du Châtelet, laiemalt tuntud kui Émilie du Châtelet (17. detsember 1706 Pariis10. september 1749 Lunéville, Lorraine, Prantsusmaa) oli prantsuse loodusfilosoof, matemaatik ja füüsik.

Émilie du Châtelet (Maurice La Touri õlimaal)

Voltaire'i õhutusel tõlkis Châtelet ladina keelest prantsuse keelde 1687. aastal ilmunud Isaac Newtoni peateose "Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica". Tõlkimine algas 1745. aastal ja kestis kuni surmani 1749. aastal[1]. Trükivalgust nägi see tõlketeos koos kommentaaridega alles kümme aastat pärast Châtelet' surma 1759. aastal Alexis Clairaut' eestvedamisel[1]. Eessõna kirjutas Voltaire[1].

Châtelet' enda filosoofiline peateos 1740. aastal Pariisis avaldatud "Institutions de Physique" leidis elavat vastukaja, tõlgiti kahe aasta jooksul mitmesse keelde ja anti välja mitu kordustrükki.

1746. aastal valiti Châtelet Bologna teaduste akadeemia liikmeks (tollal Prantsuse Teaduste Akadeemiasse naisi ei valitud).

Émilie du Châtelet suri sünnitusel 1749. aastal 42 aasta vanuselt.

Viited muuda

Kirjandus muuda

  • David Bodanis. "Passionate Minds: Emilie du Chatelet, Voltaire, and the Great Love Affair of the Enlightenment". Little, Brown, 2006

Välislingid muuda