Ava peamenüü
Élie Cartan (1904)

Élie Joseph Cartan (9. aprill 1869 Isère'i departemang6. mai 1951 Pariis) oli prantsuse matemaatik. Ta oli aastatel 1912–1940 Pariisi Ülikooli professor. Ta arendas põhjapanevalt Lie rühma teooriat. Tema peamised uurimisvaldkonnad olid matemaatiline füüsika, diferentsiaalgeomeetria ja rühmateooria.

1922. aastal lõi ta üldrelatiivsusteooria laienduse, mida hiljem hakati nimetama Einsteini-Cartani teooriaks. Tema esitatud on hüpoteetilise torsioonvälja mõiste, mida tänapäeval kasutatakse pseudoteaduslikes teooriates. Cartan oli ka üks neist, kes tegeles ühtse väljateooria loomisega.

Haridustee ja töökäikRedigeeri

Ta lõpetas 1891. aastal Pariisis École normale supérieure'i, kus ta kuulas ka Henri Poincaré loenguid.[1] 1894. aastal[1] kaitses ta Sorbonne'is väitekirjaga "Sur la Structure des groupes de transformations finis et continus" doktorikraadi.

Aastatel 1894–1896 töötas ta õppejõuna Montpellier' Ülikoolis ja 1896–1903 Lyoni Ülikoolis. 1903. aastal sai ta professori koha Nancy ülikoolis. 1909. aastal kolis ta perega Pariisi, kus ta asus õppejõuna tööle Pariisi Ülikooli, alates 1912. aastast professorina. 1940. aastal jäi ta pensionile.[1]

TunnustusRedigeeri

IsiklikkuRedigeeri

Tema pojad olid matemaatik Henri Cartan (1904–2008), helilooja Jean Cartan (1906–1932) ning vastupanuliikumises osalenud ja 1943. aastal hukatud füüsikadoktor Louis Cartan.[1]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Élie Joseph Cartan. history.mcs.st-andrews.ac.uk

VälislingidRedigeeri