Äriturism on turismi liik, mis seotud osalemisega konverentsidel ja muudel ärikohtumistel. Samuti on ärireisimine seotud osalemisega erinevates ilmingutes ja konverentsides, mis on korraldatud esindajate jaoks majandusüksustega või haldussüsteemidega.[1]

Äriturismi põhimõtted muuda

Ärireisimine tähendab, et tegu on reisijatega, kes tegelevad ametliku, kaubandus- või teiste turismi tüüpidega.

Äriturismi võib defineerida kui tööstusharude ja ettevõtete ristumist ning sidusrühmadevahelist suhtlust, et rahuldada ärireisijate vajadusi. Äriturism sisaldab kõiki reise, mis on seotud reisija töö või ärihuvidega. Eelkõige on ärireiside eesmärgiks osaleda mõnel konverentsil, koosolekul, näitusel, messil.[2]

Eurostati andmetel moodustab äriturism kogu rahvusvahelisest turismist läbi aastate ligi 20%. Maailma majandusse panustab äriturism aastas ligi 1,23 triljonit USA dollarit. Ennustuste põhjal muutub see arv järgnevatel aastatel veelgi suuremaks lausa 7% võrra.[3]

Ärireisid muuda

Ärireisid moodustavad umbes 15% kogu rahvusvahelisest reisimisest. Ärireis sisaldab kõiki olulisi reisitegevusi: transporti, majutust, vabaaja tegevusi ning kõike sinna vahele jäävat. Ärireisi eristavad tavalisest reisist aga töökohustused, mille pärast teise riiki minnakse.[4]

Ärireisid on kallid, kuid ettevõtted, kes oma töötajaid ärireisidele saadavad, on aru saanud, et tagamaks head tööd, on oluline reisija mugavus. Ärireisija jaoks on oluline kiire internet ja teeninduse kõrge kvaliteet. Oluliseks peetakse ärireisija sõbralikku majutust, kus on mugavad lauad ja toolid, kus tööd teha. Samuti peetakse oluliseks, et majutusasutuses on võimalik kasutada printimisteenust.[5]

Summad, mida ärireisidele kulutatakse üha kasvavad. Seetõttu on üha kasvavamaks trendiks eelistada näost-näkku kohtumiste asemel videokonverentse, mis vähendavad reisimise kulutusi ning sellega kaasnevaid muresid. Olenemata sellest aga ei asenda videokonverentsid näost-näkku sõlmitavaid tehinguid ning ärireisideks kulutatakse endiselt palju raha.[6]

Äriturismi tüübid muuda

1. Kokkutulek. Osalemine kongressidel, konverentsidel ja seminaridel. Tänapäeva levinuim äriturismi vorm. See turismi vorm hõlmab sarnaste huvidega inimesi.

2. Üldine äriturism. Inimesed, kes peavad lühikest perioodi töötama oma elukohast väljaspool. Need on lühikesed individuaalsed reisid erinevate eesmärkidega: kauba müük, IT probleemide lahendus, külastus mõnda ettevõttesse või filiaali.

3. Stimuleerivad reisid (ingl incentive travel). Lühiajalised reisid kõrgetasemeliste mugavustega. Neid pakutakse töötajatele ja nende peredele, see sisaldab meelelahutust ja puhkust. Stimuleerivad reisid on nagu sild äriturismi ja rekreatsiooniturismi vahel. Seda meetodit kasutatakse, et motiveerida töötajaid.

4. Messid ja näitused. Teenuste ja toodete ettekanded, et müüa või teatada informatsiooni. Näituste eesmärk on tutvustada publikule oma uusi tooteid, reklaamida neid ning lõpuks müüa. Igal aastal on maailmas kuni 30 000 eri teemade näitust, kus ärimehed saavad oma kolleegidega suhelda, õppida oma tööstuse uuendustest ja sõlmida lepinguid.[7]

Riigid äriturismi valdkonnas muuda

Kuigi ei ole olemas sellist riiki, kus välismaised ärimehed ühel või teisel ajal ei külastaks, on ettevõtlusturismi turul mitu tingimusteta liidrit. Esiteks, Aasia tiigrid, kelle majandus on kaubanduskäibe poolest üks juhtivaid kohti maailmas, vanad – lahke Euroopa riigid – Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Suurbritannia, USA, Lõuna-Ameerika juhtivad riigid. Venemaa ettevõtted saadavad sageli oma töötajad ka endise NSV Liidu riikidesse, samuti lähematesse Kaug-Idas asuvatesse naaberriikidesse – Hiinasse ja Jaapanisse.[8]

Ettevõtte turismispetsialiste võib leida suurimatel rahvusvahelistel näitustel: suurim Saksa IMEX (üle 150 osaleva riigi) ja vanim EIBTM (esindajad 80 riigist).

Maailma suurimaid reisibüroosid muuda

  • American Express, Carlson Wagonlit Travel (CWT), BCD Travel, HRG (Hogg Robinson Group).
  • Expedia, The Priceline Group, Orbitz Worldwide, Omega World, FCm Travel Solutions.[9]

Viited muuda

  1. Chan, F. M (2016). Turismi klassifitseerimine tänapäeva ühiskonnas. Lk 91-94.
  2. Miller, R (2007). Chapter 40: business travel. Travel & Tourism Market Research Handbook. Lk 217-222.
  3. Statista. ""Global Business Travel Industry - Statistics & Facts"". 2011. Vaadatud 30.12.2018.
  4. Geerts,W. BUSINESS TRAVEL, HOTELS, AND ENVIRONMENTAL SUSTAINABILITY. Department of Geography Royal Holloway, University of London. Lk 16.
  5. Lewers,C. "Business Travel Trends. Indiana Business Magazine". Vaadatud 30.12.2018.
  6. Alves,S. "Business Travel Trends for 2015. New Zealand Management". 2015. Vaadatud 30.12.2018.
  7. Rusu, S., Isac, F. & Cureteanu, R (2010). Business tourism, motivations and forms. Agricultural Management. Lk 1-8.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  8. ICCA Statistics (2014). Годовой отчет АБТ-ACTE Russia о российской индустрии делового туризма за 2014 г.
  9. Yearbook (2015). Годовой отчет АБТ-ACTE Russia о российской индустрии делового туризма за 2014 г.