Ämari mõis

Ämari mõis (saksa keeles Habbinem, varem Happemat ja Emmern) oli rüütlimõis Harjumaal Harju-Madise kihelkonnas. Praegu asub mõisasüda Ämari aleviku alal.

AjaluguRedigeeri

Varasem ajaluguRedigeeri

Ämari oli varem Saksa Ordu valdus. Ordu müüs külaaseme 1413. aastal Padise kloostri abtile, kelle valduses oli see XVI sajandi keskpaigani. 1582. aastal läänistati Rootsi kroonile langenud valdus Diedrich Kawerile (maeti 1588). XVI sajandi lõpul rajati Ämarisse mõis. 1600. aastal kinnitati valdusõigust Lubert Kawerile.

XVIII sajandi keskpaigast kuni 1883. aastani kuulus mõis Patkulitele, 1913. aastal oli mõisnik Ernst von Tritthof, 1919. aastal kuulus mõis tema emale Emilie von Tritthofile.[1]

Mõis pärast võõrandamistRedigeeri

1939. aastal kuulus endine mõisasüda Padise valda. Nõukogude ajal asus see Klooga külanõukogu territooriumil, mõisa asukoht polnud külastatav.[2]

Mõisa suurusRedigeeri

1914. aastal oli mõisa koosseisus 13,8 ha mõisamaad, 32 lahustükki (953,7 ha) ja 4 küla (Liskülla, Suurküla, Suurewälja, Tönnawaotsa).

Ämari mõisa kalmistuRedigeeri

Kalmistu paikneb mõisa südamest linnulennult umbes 2,3 km kaugusel lõunakagus.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri