Zavadovski oli Väikevene päritolu Venemaa aadlisuguvõsa, mis kustus 1856. aastal

Zavadovski suguvõsa krahvivapp

Ajalugu muuda

 
Zavadoskid kasutasid Rawiczi vappi

Suguvõsa rajajaks oli XVII sajandi keskpaigas elanud Volõõnia šlahtitš Jakov Zavadovski, kes asus elama Ukrainasse. Tema järeltulija Pjotr Vassiljevitš Zavadovski (1738−1812) oli keisrinna Katariina II favoriit; aastatel 1802−1810 oli ta esimene Venemaa keisririigi rahvaharidusminister. Püha Rooma keiser Franz II andis talle ning tema vendadele Jakovile (suri 1794) ja Iljale (suri pärast 1819) 1794. aasta 27. juunil (vkj) krahvitiitli. Keiser Paul I andis talle ja Iljale 5. aprillil (vkj) 1797 ka Venemaa keisririigi krahvitiitli. Suguvõsa kustus meesliinis 1856. aastal kammerjunkur krahv Aleksandr Petrovitš Zavadovski (1794−1856) surmaga.

 
Krahv Pjotr Vassiljevitš Zavadovski (1738−1812). Johann Baptist von Lampi Vanema maal (1795)

Suguvõsa liikmeid muuda

Sugupuu muuda

Jakov Zavadovski (suri enne 1705), polkovnik; abiellus NN Lapitskajaga

A1. Vassili (suri enne 1750); abiellus 1725 Agafja Roslavtsovaga
B1. Vassili (1708−1771), kasakavanem; abiellus Maria (Jelena) Mihhailovna Širaiga (1710−1753)
C1. Ivan (suri 1786), kindralmajor
C2. Krahv Pjotr (1738−1812), Püha Rooma (1793) ja Venemaa (1797) keisririigi krahv, kindralmajor (1776), kindraladjutant, senaator (1780), tõeline salanõunik (1793), esimene Venemaa keisririigi rahvaharidusminister (1802), keisrinna Katariina II favoriit; abiellus 1787 krahvinna Vera Nikolajevna Apraksinaga (1768−1845)
D1. Praskovja (1788−1788)
D2. Tatjana (1789−1794)
D3. Poeg (1792−1793)
D4. Pelageja (1792−1793)
D5. Jekaterina (1793−noorelt)
D6. Krahv Aleksandr (1794−1856), kammerjunkur
D7. Krahvinna Sofja (1795−1856), keisrinna Jekaterina Aleksejevna õuepreili; abiellus 1815 vürst Vladimir Nikolajevitš Kozlovskiga
D8. Krahvinna Varvara (1796−lapsena)
 
Krahv Vassili Petrovitš Zavadovski (1798−1855)
D9. Krahvinna Aglaida (1796−lapsena)
D10. Krahv Vassili (1798−1855), salanõunik (1840), tseremooniameister (1826), senati ülemprokurör; abiellus 1824 Jelena Mihhailovna Blodekiga (1807−1874)
E1. Krahv Pjotr (1828−1842)
D11. Krahvinna Aglaida (1799−?); abiellus Feliks Meržjevskiga
D12. Krahvinna Tatjana (1802−1884); abiellus Vladimir Ivanovitš Kablukoviga (1781−1848)
C3. Krahv Jakov (suri 1794), Püha Rooma keisririigi krahv (1793), kindralmajor (1791), Novgorod-Severski kuberner (1794); abiellus Jelizaveta Pavlovna Semjonovaga (1763−1831)
D1. Krahv Ivan (1785−1833), alamporutšik, kammerhärra (1812), tõeline riiginõunik
C4. Krahv Ilja (suri pärast 1819), Püha Rooma (1793) ja Venemaa (1797) keisririigi krahv, tõeline riiginõunik; abiellus 1813 Aleksandra Vassiljevna Hominskajaga (sündinud NN) (suri pärast 1819)
D1. Krahvinna Anna (1790−pärast 1824); abiellus Nikolai Grigorjevitš Kuljabkoi-Koretskiga (1773−1832)
C5. Danilo
C6. Maria (Marina); abiellus Pavel Grigorjevitš Pohhorski-Žorakoviga
C7. Anna (suri pärast 1784); abiellus Mihhail Jakovlevitš Rubtsoviga
C8. Marina (Maria); abiellus NN Jeroševitšiga
C9. Tütar; abiellus Pjotr Jurkevitšiga
B2. Fjodor (1725−pärast 1784)
B3. Tütar; abiellus 1738 Artjom Semjonovitš Laškevitšiga

Zavadovski suguvõsa mõisavaldused muuda

  • Tšernigovi kubermang:
    • Ljalitši (Jekaterinodar) (1775−1812)

Kirjandus muuda

  • Долгоруков, Пётр Владимирович. Российская родословная книга. Часть вторая. Санктпетербургь: Печатано вь типографии Эдуарда Веймара, 1855. Lk 182-183 [1].
  • Модзалевский, В. Л. Малороссийский Pодословникь. Томь второй. E–K. Киев: Изд. авт. Тип. Т-ва Г. Л. Фронцкевича и Кo, 1910. Lk 100-106 [2].

Välislingid muuda