Zakomara (vene keeles закома́ра, vanavene sõnast комара 'võlv'[1]), vanemas kirjanduses ka sakomaar[2] on hoone välisseina ümarkaare- või kiilkaarekujuline lõpetus, mis järgib seina taga oleva võlvi sisepinna piirjooni[3]. Tavaline arhitektuurielement bütsantsi, eriti aga vanavene arhitektuuris.

Vladimiri Püha Dimitri katedraali zakomara'ga lõppev sein

Zakomara'de arv välisseinal sõltub hoone löövide arvust[4]. Võlvi paigutusega mitte seotud, zakomara'ga kujult sarnanevat ümarat või kiilkaarekujulist viilu nimetatakse kokošnikuks.

Ajalugu muuda

Bütsantsi arhitektuuri ilmub välisseinal võlvi kuju järgiv zakomara nn Palaiologoste renessansi aegses arhitektuuris, sh Bulgaaria ja Serbia aladel ehitatud kloostrites.

Vana-Vene ehitistel esineb zakomara motiiv nii Kiievi Püha Sofia katedraalil kui hilisematel kirikutel kõikjal Kiievi-Vene aladel, kuid kõige puhtamal kujul Vladimiri-Suzdali vürstiriigi arhitektuuris, kus muude elementide taandamisega välisarhitektuuris tõuseb zakomara'de horisontaalne rütm välisseinal eriti kaunina esile.

Zakomara kuju järgivad kokošnikud, mis moodustavad koos zakomara'dega tambuuri suunas koonduva ühtse arhitektuurilise terviku, ilmuvad Moskva vürstiriigi alade ehitistesse 15. sajandil. 16. sajandi Moskva arhitektuuris on zakomara'd sageli kujundatud eraldi poolkaarekujulise viiluna pilastrite ja karniisidega liigendatud seina kohal, mõnikord renessansliku pinnadekooriga, nagu on Moskva Peaingli katedraalil. Mõnikord on zakomara krohviga markeeritud puhtdekoratiivne element sirge lõpetusega seinal.

Katus ehitati vanavene arhitektuuris kuni 17. sajandini otse võlvide peale (позакомарное покрытие) ja mitte eraldi katusetarindile. Et kõverjoonelise katusekatte puhul on vee ja lume äravool katuselt palju keerulisem, hakati alates 17. sajandist ehitama kirikutele püramiidjaid telkkatuseid, nii et zakomara'd jäid varjatuks. 19. sajandil hakati zakomara motiivi dekoratiivse lisandina uuesti kasutama historitsistlikus arhitektuuris.

20. sajandil taastati mitme Venemaa keskaegse kirikuhoone katused algse viisi järgi, näiteks Vladimiri Jumalaema Uinumise katedraalil ja Jumalaema Kaitsmise kirikul Nerli jõe ääres.

Pildid muuda

Bütsantsi arhitektuuris muuda
Vanavene arhitektuuris muuda
Historitsistlikus arhitektuuris muuda

Viited muuda

  1. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. juuni 2019. Vaadatud 4. juunil 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  2. M. Alas, A. Remmel. Peatükke kunstiajaloost. Tallinn, 1989
  3. Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001
  4. http://files.school-collection.edu.ru/dlrstore/f5e0487c-3f9e-6728-1fba-6c58bdce5b9c/00139584912802620/00139584912802620.htm