Wilhelm Kettler (Münsteri piiskop)
|
See artikkel räägib Münsteri piiskopist, samanimelise Kuramaa hertsogi kohta vaata: Wilhelm Kettler (Kuramaa hertsog) |
Wilhelm Kettler (ka Wilhelm Ketteler, Keteler; umbes 1512 Assen – 18. mai 1582 Coesfeld) oli Münsteri piiskop aastatel 1553–1557.
Wilhelmi vanemad olid Gotthard (II) Kettler ja Sophie von Nesselrode. Tema noorem vend oli Gotthard Kettler, viimane Liivi ordu maameister ja esimene Kuramaa hertsog. Juba 1526. aastal sai temast Münsteri toomhärra. 1539. aastal õppis ta Bolognas kanoonilist õigust. 1550. aastal sai temast Münsteri piiskopi ja Jülich-Kleve-Bergi hertsogi nõunik. 1552. aastal sai temast Münsteri toompraost.
1553. aasta 21. juulil valiti kindlalt katoliiklusele truuks jäänud Kettler Münsteri piiskopiks, paavstliku kinnituse sai ta sama aasta 29. novembril, keisri käest regaalid sai ta aga järgmise aasta 24. veebruaril.
Piiskopina hoolitses Kettler eelkõige kloostrikorralduse reformimise eest, eriti nunnaordudes. Samas ei kiitnud ta heaks Trento kirikukogul otsustatud vastureformatsiooni põhimõtteid ja sattus seetõttu konflikti paavstiga. Ka tülitses ta Kleve hertsogiga üle Lippe jõe mineva silla omandiõiguse üle.
1557. aasta 24. veebruaril oli Kettler sunnitud piiskopikohast loobuma ja sai oma järeltulijalt eluaegse ülalpidamise. 1560. aastatel lahkus ta Münsteri stiftist ja oli muuhulgas taas ka Kleve hertsogi nõunikuks. 1573 või 1574 andis uus Münsteri piiskop Johann von Hoya talle veel lisaraha ja tagas tema varustamise teenrite, küttepuude ja muude tarbeasjadega.
Wilhelmi js Gotthard Kettleri kirjavahetusest on säilinud kaks kirja aastatest 1576 ja 1578, kus esimene vahendas Kuramaa hertsogile poliitilisi uudiseid. Ilmselt väga tihedat suhtlust vendade vahel ei olnud.
Wilhelm Kettler suri 1582. aastal Coesfeldis umbes 70-aastaselt ja maeti sinnasamasse.
| Eelnev Franz von Waldeck |
Münsteri piiskop 1553–1557 |
Järgnev Bernhard von Raesfeld |