Virumaa jalaväerügement
Virumaa jalaväerügement (rootsi keeles Estländskt infanteriregement af Wieriska kretsen) oli aastatel 1701–1704 tegutsenud Rootsi jalaväeüksus, mis osales Põhjasõjas Eesti sõjategevuses. Üksus hävis Narva piiramisel.
Üksuse teenistusajalugu muuda
Virumaa jalaväerügement moodustati 1701. aastal maamiilitsarügemendina. Järgmisel aastal osales rügement koos teiste Põhja-Eesti väeüksustega Vasknarva lahingus. 1703. aastal kaebas üksuse ülem Wilhelm Heinrich Hastfer, et tema rügement kannatab deserteerimise all. Lisaks oli Virumaal sõjaväeteenistusse sobivatest talupoegadest puudus.[1][2][3] 1704. aastal lahkus Hastfer ülema kohalt,[4] tema asemele tuli Adam Johan von Treyden. Pärast seda osales üksus Narva piiramisel, kus kandis aga suuri kaotusi (vangi langesid ka Treyden ja Hastfer). Linna langemise järel üksus likvideeriti ja selle riismed liideti Carl Johan von Hüene Tallinna Linnamajori pataljoniga.[3]
Teadaolevad ohvitserid muuda
- Ooberst Wilhelm Heinrich von Hastfer
- Ooberstleitnant Adam Johan von Treyden
- Kapten Berndt Johan von Schulmann
- Kapten Rutger Johann von Baggehufwudt
- Kapten Wolff Heinrich von Anrep
- Major Berend von Rehbinder
Viited muuda
- ↑ Eesti rahva ajaloost Põhjasõja aastail 1700-1721. 1960. Lk 80–81.
- ↑ Kelch, Christian (2009). Liivimaa kroonika järg. Lk 204–207.
- ↑ 3,0 3,1 "Swedish Colours from Enlisted and Militia Units in the Baltic Provinces 1700-1710" (PDF). Vaadatud 03.09.2023.
- ↑ "Hastfer no. 240". Vaadatud 03.08.2023.