Viktor Matthias Julius von Richter
Viktor Matthias Julius von Richter (3. aprill 1841, Doblen, Kuramaa – 9. oktoober 1891, Breslau) oli baltisaksa keemik.[1]
Elulugu
muudaViktor Matthias Julius von Richter oli baltisakslane ja vaimuliku poeg.[1]
Saanud koolihariduse Peterburis, õppis TÜ-s 1858–59 füüsikat ja 1859–62 keemiat; keemiakandidaat (1863, TÜ), keemiamagister (1867, Peterburi Tehnoloogiainstituut), keemiadoktor (1872, Peterburi Tehnoloogiainstituut). 1864–72 Peterburi Tehnoloogiainstituudi laborant, assistent ja dotsent, 1873–75 Poolas Novo-Aleksandria (Pulawy) Põllumajanduse- ja Metsandusinstituudi professor ja 1875–91 Breslau Ülikooli õppejõud (1875–79 eradotsent, 1879–91 erakorraline professor ja 1890–91 tehnoloogia ja põllumajanduse instituudi direktor).[1]
Teadustöö
muudaUurimisvaldkond: orgaaniline süntees ja orgaanilise ühendite struktuur, propioonhappe derivaadid, benseeni ja tema derivaatide osavõtul toimuvad reaktsioonid aromaatsete ühendite saamiseks ja nende struktuuri selgitamiseks. Rosaniliini uurimisel avastanud uue kromogeense aatomirühma. Koostanud õpikuid.[1]
Viited
muudaTeoseid
muuda- О химическом строении бензольной группы. // Ж. Pусс. Физ.-хим. об-ва. 1 (1869)
- Исследование о строении бензоиловых производных. // Ж. Pусс физ.-хим. об-ва. 4 (1872)
- Sulfurirung des Phenylhydrazine. // Berichte Dt chem Gs. 18 (1885)
- Neue chromogene Atomgruppierung. // Berichte Dt chem Gs. 21. 1888
- Lehrbuch der organischen Chemie. 2 Bd-e. Bonn, 1894, 1896.
Kirjandus
muuda- Deutschbaltisches biographisches Lexikon 1710–1960. Köln, Wien, 1977, 629–629
- Poggendorff Bd III., 1120, Bd IV, 1246
- Энц. словарь. Санкт-Петербург 1899. Том ХХУI а
- Остановко А. И. Виктор Юльевич Рихтер. Тартуский гос. университет. История развития, подготовка кадров и научные исследования. Трт. 1982. Т II (2).
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013