Vikipeedia arutelu:Tähelepanuväärsus

Põhimõtte kirjeldus

Väga kokkuvõtlik ja minu arvates mõistlik tuntuse policy kirjeldus on Soome wikis. Kokkuvõtlikult: Täpset tuntuse/olulisuse kriteeriumist ei ole ühist arusaama, aga tavaliselt lähtutakse sellest kas teema on tuntud, kuulus või oluline. Vikipeedia kustutamisreeglite alusel kustutatakse ebaolulised teemad selgetel juhtumitel prügina ja mitte selgetel juhtumitel hääletuse kaudu. Hääletuses on kustutamiseks vaja 70% poolthääli.--Boy 12. veebruar 2007, kell 19:35 (UTC)

Vähetuntud isikud

IP kasutaja tegi artikli vähe tuntud isikust Heinrich Markist. Artikkel on märgitud kustutamiseks. Mina isiklikult ei kustutaks. Mis sa arvad?--Animagi 12. veebruar 2007, kell 14:57 (UTC)

Arvan, et tuleks kirjutaja käest küsida, mille poolest see isik on tähelepanuväärne. Kustutama ei kiirustaks. Andres 12. veebruar 2007, kell 14:59 (UTC)

Aga kas üldiselt teha vähetuntud isikutest artikleid. Isiklikult arvan, et võiks Sest on ju iga inimene oma elu jooksul midagi korda saatnud või millegagi silma paistnud. Samuti võib see tulevikus kujuneda hindamatuks informatsiooniks suguvõsa uurijatele.--Animagi 12. veebruar 2007, kell 15:03 (UTC)

Selles asjas tekivad Vikipeedias kindlasti lahkarvamused. Üldine seisukoht on, et inimene peab olema millegagi silma paistnud. Minu arvates on minimaalne nõudmine see, et kirjapandu oleks kontrollitav avaliku info (peamiselt trükiste) põhjal (arhiividokumentides sisalduv ei ole selles mõttes avalik allikas). Andres 12. veebruar 2007, kell 15:08 (UTC)

Genealoogia jaoks on olemas eraldi viki. Andres 12. veebruar 2007, kell 15:08 (UTC)

Arvan, et iga inimene väärib artiklit. Muidugi meie ei jõua kõigist kirjutada, kuid kui arvestada Vikipeedia kiirenevat kasvu siis jõume mõne aasta (või aastakümne) pärast nii või teisiti sinnani, et igast isikust tehakse artikkel. Kui ei tee inimene ise siis teevad tema lapsed või sugulased. Seega kui me praegu takistame selliste artiklite loomist võib kaotsi minna kellegi jaoks oluline informatsioon (arhiiv põleb maha, inimene sureb ära jne.). Seetõttu arvan, et ei tohiks takistada vähetuntud inimestest artiklite loomist.--Animagi 12. veebruar 2007, kell 15:13 (UTC)

Mul ei ole mingit põhimõttelist vastuseisu igast isikust kirjutamisele, kuid siin on probleeme. Esiteks, sellist infot tajutakse üldiselt entsüklopeediasse mitte kuuluvana. Teiseks, Vikipeedia põhimõtete järgi ei tohiks avaldada infot, mis on saadud originaaluurimuse tulemusena, st infot, mis ei ole avalikult kontrollitav. Arhiiviandmete töötlemine on originaaluurimistöö. Kolmandaks, isikute kohta ei tohi lihtsalt niisama koguda ning avaldada mitteavalikke andmeid.

Mis puudutab info kaotsiminekut, siis info säilitamiseks on ka muid kohti peale Vikipeedia. Andres 12. veebruar 2007, kell 17:33 (UTC)

Minu Vanaisa näiteks oli vabadusristi kavaler ja vallavanem. Vaevalt, et seda infot tänapäeval kuskilt ajalehest leiab. Kas tema vääriks artiklit?--Animagi 12. veebruar 2007, kell 15:16 (UTC)

Arvan, et Vabadusrist (või mõni muu teenetemärk) on piisav põhjus, et pidada inimest tähelepanuväärseks.

Meil on artiklid õpetajatest, inseneridest ja ministritest. Tekib küsimus mille poolest on pangateller neist kehvem? Samuti on siin artiklid piirkondade ja asulate kohta, kuhu tõenäoliselt keegi meist kunagi jalga ei tõsta (näiteks: Araouane), kuid neid ei taha keegi maha kustutada. Miks huvitav?

Minu meelest on tähtis eelkõige kontrollimise võimalus. Sellega on seotud asjaolu, et keegi on pidanud selle isiku kohta midagi avaldada. Kui keegi on ise midagi avaldanud, tekib jällegi põhjus sellest isikust kirjutada. Andres 12. veebruar 2007, kell 17:33 (UTC)

Paljud isikud on põhjustanud nii oma riigile kui kogu maailmale tohutut kahju, kuid neist kirjutatakse ikkagi (näiteks:Stalin). Aus pangateller aga artiklit ei vääri. Kui see on reegel siis mina sellist reeglit õigeks ei pea.--Animagi 12. veebruar 2007, kell 15:43 (UTC)

Tekib veel küsimus, et millega on põhjendatud artiklid väikestest saartest (Näiteks Alejandro Selkirki saar). Seal ju isegi ei ela keegi. Kaheldav kas mõni eesti rahvusest inimene üldse kunagi sellele saarele oma jalga tõstnud. Aga pangateller puutus tõenäoliselt kokku tuhandete kaasmaalastega. Kas pole ainuüksi see põhjus artikliks?--Animagi 12. veebruar 2007, kell 15:47 (UTC)

Kui keegi on pidanud vajalikuks avaldada oma mälestusi selle isiku kohta, siis saab temast ka kirjutada. Muidu võib lõputult vaielda selle üle, kuidas asi tegelikult oli. Andres 12. veebruar 2007, kell 17:33 (UTC)

Lisaksin siia veel väljavõtte artiklite kustutamise lehelt: Artikleid kustutame ainult mõjuval põhjusel. Selleks võib olla:

• Artikkel või muu materjal ei vasta Vikipeedia litsentsitingimustele
• Artikkel ei vasta artiklile esitatavatele miinimumnõuetele
• Artikkel või materjal ei sobi entsüklopeediasse või kuulub selgelt mõnda Vikipeedia sõsarprojekti (nt. sõnade tõlked, mis kuuluvad Vikisõnaraamatusse)
• Sama või parema kvaliteediga meediafail eksisteerib Wikimedia Commonsis
• Muudel põhjustel (vajab konsensust artikli arutelus)

Seal pole muide sõnagi sellest, et vähetuntud isikute artiklid kuuluvad kustutamisele. Küll on aga seal lause: "Artikleid kustutame ainult mõjuvatel põhjustel". Kas tõesti piisab artikli kustutamiseks põhjusest, et isik oli vähetuntud. Artikkel võib olla korralikult vormistatud, seal võib olla pilte ning isik võib olla kitsamas ringis tuntud aga kui laiemat tuntust pole kas siis kuulub kustutamisele?--Animagi 12. veebruar 2007, kell 16:01 (UTC)

Kui isiku kohta pole avalikke andmeid, siis ei saa Vikipeedias temast kirjutada. Andres 12. veebruar 2007, kell 17:33 (UTC)

Mis on avalikud andmed?--Animagi 12. veebruar 2007, kell 17:38 (UTC)

Eelkõige trükistes avaldatud andmed. Ülejäänu osas on selle mõiste piirid lahtised. Andres 12. veebruar 2007, kell 17:46 (UTC)

Minu ema on tegelenud suguvõsa uurimisega ja seetõttu tundub mulle veel jaburam absoluutselt igast inimesest artikkel kirjutada.

Mida teha kõigi nende artiklidega? Ammugi veel — ühenimelisi inimesi on palju. Vanasti oli aga tavaks pojale isa või vanaisa nimi panna. Seega võib ühe nimega inimesi olla kümneid, kui mitte sadu (väga levinud perekonnanimede puhul).

Ma ei välistaks, et kunagi võib tõest selliseid artikleid kirjutama hakata aga selleks oleks otstarbekam eraldi viki, kuhu inimesed saavad oma suguvõsasid üles riputada. Genealoogia andmebaase on aga teisigi.

Mina olen igastahes seisukohal, et igast inimesest artiklit vaja ei ole. iffcool 12. veebruar 2007, kell 17:39 (UTC)

Olen nõus. Kuigi mul pole igast inimesest artikli kirjutamisele põhimõttelisi vastuväiteid, ei saa Vikipeedias seda teha. Andres 12. veebruar 2007, kell 17:46 (UTC)

Asi ei ole aga selles, et inimestel on kokkulangevad nimed (Vikipeedias on ju vahendid selleks), vaid selles, et see on vastuolus Vikipeedia põhimõtetega. Andres 12. veebruar 2007, kell 17:48 (UTC)

Vastupidi see langeb just kokku Vikipeedia põhimõtetega.--Animagi 12. veebruar 2007, kell 17:58 (UTC)

See on vastuolus kontrollitavuse põhimõttega. Andres 12. veebruar 2007, kell 18:03 (UTC)

Suguvõsauurimine suguvõsauurimiseks, see on ainult asja üks külg. Suguvõsauurijatele pole inimese elulugu määrava tähtsusega. Asi on Vikipeedias kui sellises üldse. Mis on Vikipeedia? Tasuta võrguentsüklopeedia, jah! Piiramatu mahuga entsüklopeedia, jah! Entsüklopeedia, mille eesmärgiks on korjata kokku kõik teadmised, jah! Seega, milleks tehislikud piirjooned. Kardate prügimäge? Tulge mõistusele. Inglise Vikipeedia on viiskümmend korda suurem, kui meie oma ning prügimäest on asi kaugel. Ei saa ka välistada, et artiklite otsimiseks ja leidmiseks luuakse peale praeguste otsingumootorite ja kategooriate midagi efektiivsemat. Inimesed ärgake ometi üles! Me ei saa võrrelda Vikipeediat käputäie hallpeade paberentsüklopeediatega. Küsiks veel, mille nimel te siin kõik üldse tegutsete. Mille nimel te kulutate tunde päevas ja tohutult päevi aastas, mille nimel te siin üldse tegutsete? Kas pole see varjatud auahnus? Kas ei ole see eneseteostus? Me keegi ei saa selle eest raha, kuid ometi me kirjutame lehekülgede, tuhandete lehekülgede kaupa. Miks, miks me seda teeme? Kas ei tee me seda selsamal põhjusel, miks inimene avastas uusi maid, lendas kuule ning plaanib reisi marsile? Me peame vaatama tulevikku, ei saa elada tänases päevas. Me oleme pioneerid. Oleme pioneerid nagu muistsed maadeavastajad, pioneerid nagu esimesed kosmonaudid. Saage aru, et meil on see õnn elada uue ajastu koidikul. See saab olema ajastu, kus informatsioon on määrava tähtsusega. Mõelge inimesed natuke sellele, mis saab peale meid. Ärge tõmmake piirjooni, neid pole kellelegi vaja.--Animagi 12. veebruar 2007, kell 17:57 (UTC)

Vikipeedias on tähtis info kontrollitavus ja erapooletus, muidu ta pole põhimõtteliselt usaldatav. Kui puuduvad avalikud andmed, siis ei saa infot sisse panna. Ka inglise vikisse ei panda sisse igasugust infot. Kõigile nõuetele vastavat infotki on juba tohutult palju. Andres 12. veebruar 2007, kell 18:02 (UTC)

Ja palun ärge arutage seda minu kasutajaleheküljel. Andres 12. veebruar 2007, kell 18:03 (UTC)

---

Mina ei ole vähetuntud isikute lisamise vastu, kuid prioriteediks seaks ikka tuntud isikute kohta artiklid, mida on veel palju puudu, isegi Eesti 20. sajandi suurkujudest on ligi kümnendik puudu --Dj Capricorn 12. veebruar 2007, kell 20:01 (UTC)

---

Mida teha siis artiklitega vähetuntud isikutest?
Või peaks asja siis edasi arutama, kui hakkavad tekkima artiklid stiilis:

Mari Maasikas (1865 — 1906) oli taruperenaine Olemata talus Järvamaal.

Siis tahaks ma küll näha kuidas informatsiooni, mis nendes artiklites leidub kontrollima hakatakse.
Võiksin ka mina enda pool suguvõsa mitme sajandi peale üles riputada aga teades, kuidas nende kohta andmeid koguti, siis olen täiesti kindel selles, et isegi enamus minu sugulasi ei suudaks kontrollida nende andmete õigsust. Ammugi veel inimesed, kes minu suguvõsast midagi ei teaks (keegi ei hakka ju andmete õigsuse kontrollimiseks arhiividest ja kirikuraamatutest väljavõtteid tegema).
Samuti oleks omaette probleem, et paljudel isikutel on ühesugused nimed ja nende kõigi kategoriseerimiseks oleks vaja välja mõelda täiesti uued kategooriate süsteemid, kuna muidu hakkaks tohutu nimede hulk mõjuma väga segava tegurina vikipeedia kasutajatele. See oleks aga juba omaette probleem, mis praegusel hetkel veel ebaoluline.
Seega ma leiangi, et artikleid tuleks teha ainult tuntud inimeste kohta, kuna nõnda on võimalik kontrollida ka nende andmete õigsust.
iffcool 13. veebruar 2007, kell 17:44 (UTC)

Probleem ei saa olla, et ühe nimega on liiga palju inimesi, see on lahendatud täpsustuslehtede abil väga hästi, eesti on selle probleemi tekkeks liiga väike, kui ühe nimega oleks tuhat inimest nt. --Dj Capricorn 13. veebruar 2007, kell 18:08 (UTC)

Põhiprobleemiks on ikkagi andmete kontrollimine. Nimede probleem on selline väike ebameeldivusi valmistav probleem, mitte põhiprobleem.

Ja see väide, et ei saa olla tuhandeid ühenimelisi peab küll paika, aga sadu ühenimelisi on kindlasti (nt: viimase 200 aasta jooksul elanud suguvõsa Tamm esindajad).

Samas on isegi kaustade probleem suurem probleem kui nimede probleem. Kuidas leida otsitavat (tuntud) inimest kui ühes kaustas on sarnase nimega sadu inimesi (eriti juhul kui nimekuju väga täpselt ei tea). Samuti oleks sellisel juhul vaja hakata inimesi suguvõsadesse jagama (uus probleem - sama perekonnanimega inimesed ei pruugi olla üldse sugulased).

Seega tegeleks enne põhiprobleemiga (andmeid ei sa pahatihti kuidagi kontrollida) kui probleemidega, mida ei ole veel tekkinud ja kui minu arvamus (tundmatutest inimestest ei ole artikleid vaja) saab põhiliseks arvamuseks, siis neid probleeme ei tekigi. iffcool 13. veebruar 2007, kell 18:30 (UTC)

Mina olen vastu igasugustele tehislikele piirjoontele. Samuti ei pea eriti tõenäoliseks kartusi, et nüüd järsku tuleb artiklite laviin vähetuntud isikutest. Kontrollimisega on ka selline asi, et kui kirjutada artikkel näiteks mõnest filosoofist, ministrist või kirjanikust siis üldjuhul pole avalikud allikad määravad. See tähendab, et pole teada, millistest allikatest informatsioon pärineb. --Animagi 13. veebruar 2007, kell 19:26 (UTC)

Kui kellelgi tekib kahtlus mõne infokillu õigsuses või avalikkuses, võib ta lisada puuduva allika märkuse. Iga infokillu juurde allikat märkida pole minu meelest otstarbekas. Enamasti on enam-vähem selge, mis laadi allikatest üks või teine info võib pärineda. Andmete avalik kontrollitavus on ikkagi nõutav. Andres 14. veebruar 2007, kell 00:42 (UTC)

Ka vähetuntud isikute andmed võivad olla avalikult kontrollitavad (surmakuulutus ajalehes vms.).--Animagi 14. veebruar 2007, kell 11:58 (UTC)

Jah, võivad küll. Mul ei ole põhimõttelist vastuseisu, kuid kui meil ei ole inimesest midagi muud teada, kui see, mida surmakuulutus ütleb, siis on vägagi küsitav, kas tasub teda entsüklopeediasse panna. Teine asi, kui on ilmunud nekroloog. Andres 14. veebruar 2007, kell 16:14 (UTC)

Teeme siis nii, et kui artikkel vähetuntud isikust on avalikult kontrollitav siis seda kustutama ei hakata. Muidu kas raamatutes olev informatsioon on avalikult kontrollitav?--Animagi 14. veebruar 2007, kell 20:43 (UTC)

Noh, seda me ei saa siin praegu ära otsustada. Raamatutes olev informatsioon on muidugi avalik. Andres 14. veebruar 2007, kell 20:48 (UTC)

Bändide tuntuse kriteerium

Arvan, et viimane aeg oleks bändide osas aeg olulisuse kriteerium kasutusele võtta, neid marginaalseid garaažikollektiive (ei ole solvavalt mõeldud) on siin juba liigagi palju tekkinud. Eesti bändide osas võiksime olla veidi liberaalsemad, kui inglise "notability instruction" ette näeb. Arvan, et kriteeriumid võiksid olla eesti bändide osas järgmised (et siis vähemalt üks peaks olema täidetud):

• Bändil/esinejal on vähemalt üks tuntud plaadifirma poolt välja antud plaat, või on bändil vähemalt 2 lugu mõnel tuntud plaadifirma poolt välja antud kogumikul (ka üks lugu ühel, teine teisel kogumikul on sobiv).
• Bänd on esinenud vähemalt ühel üldtuntud (üleriigilises meedias kajastatud/reklaamitud) muusikafestivalil (peab olema ära toodud festivali ametlikus esinejate nimekirjas)
• Bändil on olnud vähemalt üks üldsusele tuntud hitt (üldsuse all pean silmas ka mitte vastava stiiliga kursis olijaid) nt. JMKE "Tere Perestroika" on üldsusele tuntud hitt, kuna seda teavad ka pungiga mitte kursis olevad inimesed
• Bändi liikmeks on mõne tundtud bändi liige (nn. kõrvalprojektid)
• Isik on mõne eelpool nimetatud kriteeriumi alla käivate esinejate muusika või sõnade või video autor.

Praegu rohkem ei tule pähe (need inglise wiki notability lehel toodud kriteeriumid peaksid juba nendega kaetud olema). Kui kellelgi veel midagi pähe tuleb, siis lisage aga juurde.--Boy 10. juuni 2006, kell 10.42 (UTC)

Arvan, et eesti bändi puhul piisab sellest, kui on olemas kinnitus selle bändi olemasolu kohta. Eesti mastaabis on minu meelest ka garaažibändid mainimisväärsed. Andres 10. juuni 2006, kell 10.48 (UTC)

Jään eriarvamusele - garaažibände tekib ja kaob nagu seeni peale vihma - vikipeediasse pole mõtet kirjutada artiklit bändist, mis tegutseb võibolla aasta ja millest teavad ainult bändiliikmed ise ning nende lähim tutvuskond. Sama hästi võiks väita, et vikipeedias väärib artiklit iga Eesti kodanik!--Boy 10. juuni 2006, kell 10.53 (UTC)

Noh, on ka neid, kes pooldavad viimast seisukohta (mina siiski mitte). Arvan, et kriteeriumiks võiks olla vähemalt üks avalik ülesastumine publiku ees, raadios, televisioonil või avalikult levitataval helikandjal. Kui seda ei ole, on tegemist ansambli liikmete isikliku eluga ning ansambli kohta artiklit pole tarvis.

Põhimõtteliselt on siiski võimalikud ka juhtumid, kus on tegemist kinniste esinemistega (ainult kutsututele või sõpradele), kuid nähtusel on kultuuriline tähendus. See kehtib suurelt jaolt näiteks Tuksami kohta, kes nüüd on ka avalikult esinenud. Andres 10. juuni 2006, kell 11.01 (UTC)

Toetan Boy arvamust. Arvestada tuleb ka sellega, et nende garaažibändide lisajad üldjuhul vilistavad vikipeedia reeglite peale ja õigekiri on sageli kohutav, s.t. et keegi peab neid artikleid pidevalt toimetama, ümber tõstma, nende õigsust kontrollima ja oma aega kulutama. --Metsavend 10. juuni 2006, kell 11.04 (UTC)

See ei ole minu meelest mingi argument. Garaažibändidest on võrreldes muu materjaliga kirjutatud väga vähe. Ja oskamatu kirjutamine on Vikipeedias üldine häda, see ilmneb mis tahes teema puhul, ja seda ei saa ka kellelegi ette heita, sest kõik lihtsalt ei ole kirjaoskajad. Ilma toimetamiseta ei saakski Vikipeedia toimida. Kellelgi isiklikult ei ole kohustust seda teha. Andres 10. juuni 2006, kell 11.19 (UTC)

Ma olen Andresega nõus. Muidugi ei peaks igal garaažibändil olema artikkel, kuid sellised bändid, mida on meedias mainitud, vajavad igatahes ka siin mainimist.

Kriteerium võiks olla selline, et bändi on kas meedias kajastatud või ta on esinenud mõnel sellisel sündmusel, mida on meedias kajastatud (kasvõi niipalju, et selle sündmuse reklaamplakat mainib ära selle bändi nime jne.). Peep 10. juuni 2006, kell 11.09 (UTC)

OK, avalik ülesastumine/meedias kajastamine on vastuvõetav (see oleks siis laiendatud "festivalikriteerium"), aga sel juhul tuleb see defineerida nii, et ülesastumine on ikka tõepoolest avalik st. mitte näiteks koolibändil oma kooli õpilastele, või mingil sünnipäeval kokku pandud ansambel. Arvan, et avalikke ülesastumisi võiks olla vähemalt 3 (või üks kuskil festivalil), et ansambel artiklit vääriks.--Boy 10. juuni 2006, kell 11.10 (UTC)

Toetan üldjoontes Peebu arvamust, kuid juhul, kui ansambel kriteeriumile ei vasta, ei tuleks teda automaatselt välja jätta, vaid juhtum eraldi vaatluse alla võtta. Jah, koolibändi esinemine oma kooli õpilastele ei ole avalik esinemine, samuti mitte esinemine kellegi sünnipäeval. Esinemiste arv ei ole minu meelest määrav.

Arvan, et reeglite asemel võiks bände vaadata juhtum-juhtumilt. Need juhtumid, kui tuleks välja arvata, on minu meelest väga haruldased. Ja reegleid koostades ei õnnestu niikuinii kõike ette näha.10. juuni 2006, kell 11.19 (UTC)

Ega ma ei mõtlegi, et hakata artikleid automaatselt kustutama. Tahan lihtsalt öelda, et kui keegi teeb siia mingi toimetamist vajava bändiartikli siis on eile loodud garaažibändide artikli toimetamine äärmiselt komplitseeritud - mingit tõendusmaterjali lihtsalt pole. Kui võtta näiteks loominguline kollektiiv nimega K. A. O. S. siis minul ei õnnestunud internetist nende kohta midagi leida. On selline bänd üldse olemas? Kas keegi teist on nende kontserdil käinud? Reeglite eesmärk oleks preventiivne - reedeõhtul õlle kõrval kitra mängivate sõprade lehekülgi õnnestub siis ehk kontrolli all hoida või lasta autoril need ise korda teha. --Boy 10. juuni 2006, kell 11.37 (UTC)

Bänd figureeris Vikipeedias juba varem eesti punkansamblite loendis, andmed tema kohta on leheküljel [1]. Tõsi küll, seal on ta nimi "K.A.O.S.". Tuleb võib-olla pealkirja muuta. Andres 10. juuni 2006, kell 11.44 (UTC)

Pooldan Boy kriteeriume. Need võiks aluseks võtta bändide väärtuse üle otsustamisel. Artiklid bändidest, kes nendele ei vasta, peaks kustutama. Taivo 10. juuni 2006, kell 17.43 (UTC)

Ansambli tuntuse kriteeriumid on Vikiprojektis Muusikud. --Tiuks (arutelu) 10. veebruar 2013, kell 13:25 (EET)

Tuntuse kriteerium mittebändidel

Mis hetkel on mõttekas ajakirjanik panna ajakirjanike loendisse jne? leian, et tõesti ei ole mõttekas iga eesti inimese kohta siia lehekülge teha, kuid mingid kriteeriumid võiksid ka mittebändide kohta olla.avjoska 8. juuli 2006, kell 11.31 (UTC)

Mina paneks kõik (vähemalt Eesti omad; teisi on nii palju, et neid pole mõtet hakata kuhjama). Ajakirjanike puhul ju tuntuse probleemi ei ole. Andres 8. juuli 2006, kell 11.39 (UTC)

/Ületoodud arutelu lõpp/

---

Siia tuleks märkida ikka midagi, mille kohta on olemas ligikaudne konsensus. Andres 10. oktoober 2010, kell 12:43 (EEST)

Peale selle, meid ei huvita mitte artikli tähelepanuväärsus, vaid teema artikliväärilisus. Andres 10. oktoober 2010, kell 12:45 (EEST)

Artikkel täielikult ümber töötatud. Kustutamismärkus eemaldatud. --Andrus Kallastu 10. oktoober 2010, kell 22:25 (EEST)

---

Vaata Vikipeedia:Tuntuse põhimõte. Adeliine 21. oktoober 2010, kell 08:30 (EEST)

Need kaks lehte ja arutelud tuleks liita. Adeliine 18. veebruar 2011, kell 14:27 (EET)

Liidetud. Adeliine 9. mai 2011, kell 19:06 (EEST)

Kohtunikud

Kas kohtunikuamet on nii oluline, et iga EV kohtunik peaks Vikipeedias olema? Artiklites Ene Muts ja Margit Jõgeva on vaid nende CV. Mille poolest nad olulised on, pole ühtegi sõna. Lisaks puudub viide allikale. Panen sinna kustutusmärkuse. Vaja oleks kokku leppida, kuidas talitada kohtunikega üldiselt ja ka teiste tähtsate või vähem tähtsate riigiametnikega. --Metsavend 2. jaanuar 2014, kell 16:47 (EET)

Ma arvan, et nad idee poolest peaks olema. Aga kui andmeid pole, siis ei saa artiklit teha. Andres (arutelu) 2. jaanuar 2014, kell 21:24 (EET)

Mina olen autor ja arvan, et nad on ikka tähtsad riigiametnikud. Allikas pole mitte digitaalne vaid andmed on pärit nende tööraamatust - seega algallikast. Pole nagu põhjust kustutada -- Suigunui 3. jaanuar 2014., kell 10.45

Tööraamat ei ole avalik allikas. Vikipeedia peab toetuma avalikele allikatele, ükskõik kas nad on digitaalsed või mitte. Andres (arutelu) 3. jaanuar 2014, kell 12:28 (EET)

Kohtuniku amet on oluline ja kohtunikud peaksid kindlasti olema Vikipeedias esindatud. Kahe nimetatud näite puhul ei saa ka väita, et avalikku teavet oleks ebapiisavalt, vaata vastavalt https://www.google.fr/?gws_rd=cr&ei=t-bGUv7-IYWJ0AWux4GoDg#q=%22Ene+Muts%22 ja https://www.google.fr/?gws_rd=cr&ei=t-bGUv7-IYWJ0AWux4GoDg#q=%22margit+j%C3%B5geva%22&start=10 --Andrus Kallastu (arutelu) 3. jaanuar 2014, kell 18:46 (EET)

Nõus, et kohtunikest võiks artikleid olla, aga ma olen alati vastu olnud sellele, kui püütakse tekitada artikleid olukorras, kus puuduvad igasugused avalikud andmed.

Mida täpselt need Google otsingud oleksid pidanud näitama? Kui ma jutumärkide vahele oma nime kirjutan, siis saan 10 korda enam vasteid, rääkimata sellest, et viimasega kaasneks kordades rohkem kasutatavat informatsiooni. Selles valguses paistvad nad kuidagi eriti tähelepandamatud. Ivo (arutelu) 3. jaanuar 2014, kell 20:17 (EET)

Jutt ei ole ju sellest, kas vasteid on palju või vähe, vaid sellest, kas võib leida entsüklopeediale vajalikku teavet. Ene Mutsi kohta minu meelest üldse ei leia, Margit Jõgeva kohta leiduvad diplomi- ja magistritöö andmed, aga seda on ikkagi vähe. Võimalik, et kuskil trükiallikas niisugust teavet on. Andres (arutelu) 3. jaanuar 2014, kell 21:31 (EET)

Selle "kasutatavat informatsiooni" all ma pidasingi silmas infot, mis oleks entsüklopeedias kasutatav. Infot, mida antud juhul praktiliselt pole. Ivo (arutelu) 3. jaanuar 2014, kell 23:50 (EET)

Igal juhul ei peaks tormama artikleid kustutama.--Andrus Kallastu (arutelu) 3. jaanuar 2014, kell 22:14 (EET)

Ma ei tormagi, aga minu meelest ei tohiks avalikustada infot, mis ei ole avalik. Võtan selle info artiklitest ära seniks, kuni leitakse parem allikas kui isiklik tööraamat. Minu arust ei eelda kohtunikuamet eo ipso artiklit Vikipeedias. Riigikohtu kohtunikud võiksid ehk kõik olla. --Metsavend 3. jaanuar 2014, kell 22:41 (EET)

Uue artikli loomine

Täna on nii sotsiaalmeedias, traditsioonilises meedias kui ka Vikipeedias kirgi kytnud yks esmapilgul tähtsusetuna näiv säutsuskandaal. Esialgselee artiklile kustutamismärke lisamine ning veidi hiljem päriselt kustutamine panid mitmeid inimesi kysima, millel see otsus tugines. Tõepoolest, mingeid kirjalikke reegleid on eestikeelsest Vikipeediast selle kohta raske leida. Teemade tähelepanuväärsuse kriteeriumid on korralikult lahti kirjutamata. Mulle tundub, et mõistlik oleks nad ehk yle võtta ingliskeelsest vikist, kus sellel teemal on palju-palju arutletud ja kirjutatud. Konkreetsel juhul tundub olevat mõistlik alustada sellest, millal on uue artikli loomine otstarbekas ja millal mitte. Alljärgnev tekst ongi mugandatud tõlge lehelt en:Wikipedia:Notability

---

Tähelepanuväärsetel teemadel uute lehekülgede loomisel peaksid kaastöölised mõtlema sellele, kuidas paremini aidata lugejatel teemat mõista. Mõnikord on selleks kõige rohkem abi materjali esitamisest iseseisva leheküljena, kuid see ei ole alati kohustuslik. Paljudel juhtudel on ilmselgelt Vikipeedias kajastamist vajavaid ja tähelepanuväärseid teemasid mõistlikum esitada osana suuremast, üldisemat teemat käsitlevast artiklist, mis pakub neile rohkem konteksti. Otsus käsitleda tähelepanuväärset teemat vaid osana avaramast artiklist ei pisenda mingil moel selle olulisust. Otsus iseseisva lehekülje loomise või loomata jätmise kohta põhineb alati kaastöölise paremal äranägemisel, kuid see otsus peaks tuginema konkreetse teema selgema esitamisega seotud kaalutlustel, mitte ainult isiklikel eelistustel. Seejuures tasub kaaluda järgmisi küsimusi:

• Kas muu informatsioon pakub olulist konteksti? Mõnikord on tähelepanuväärset teemat parem käsitleda osana suuremast artiklist, kus sellele on võimalik pakkuda rohkem konteksti, mis iseseisval leheküljel kaduma läheks (nt Konstantin Päts: Päts Eesti Vabariigi riigiorganites. Teistel juhtudel on iseseisva lehekülje loomine täiesti õigustatud (nt Eesti president ja kõigi riigijuhtide biograafiad)). Eelkõige tasub siin silmas pidada teema mõistlikku osakaalu. Näiteks võivad teatud revisjonistlikud teooriad väärida iseseisvat lehekülge, samas kui nende põhjalik käsitlemine üldtunnustatud seisukohta puudutavas artiklis võib olla teema käsitlemise seisukohast ebamõistlik.
• Kas konteksti pakuvad teised sellega seotud teemad? Mõnikord tasub mitu omavahel seotud ja võrdselt tähelepanuväärset teemat koondada ühele leheküljele, kus nendevahelised seosed on paremini mõistetavad võrreldes nende esitamisena omaette lehtedena. Teistel juhtudel on mitut võrdselt tähelepanuväärset teemat ühele leheküljele koondada ebapraktiline, kuna selline artikkel oleks liialt laialivalguv. Sellisel juhul on üks võimalik lahendus luua üldisema teema jaoks eraldi loend või kategooria ning linkida iseseisvad artiklid selle loendi või kategooriaga (nagu Eesti kirjanike loend või Paide piiramine; vt ka Vikipeedia:Kategoriseerimise_kord.
• Milliseid allikaid on võimalik kasutada? Kui teema on tähelepanuväärne, kuid selle kohta ei ole tõenäoliselt kuigi palju kirjutada, tasub kaaluda, kas selle kohta on üldse mõtet eraldi lehekülge luua. Teistel juhtudel võib artikkel olla pooleli vaatamata suurele kasutada olevate allikate hulgale. Selliseid lühikesi lehekülgi on teistega liitmise asemel mõistlikum täiendada. Mõnikord on tulevase sündmuse kohta saadaval väga vähe infot; sellisel juhul sobib see osaks suuremast artiklist. Teistel juhtudel väärivad tulevikusündmused juba enne toimumist selgelt iseseisvat artiklit (nagu 2020. aasta suveolümpiamängud).

Milleks rääkida lihtsast asjast nii keeruliselt? Vikipeedia koostamine, st artikliteks liigendamine toimub mõistekeskselt. Kui on olemas mõiste, peab olema ka eraldi artikkel. --Andrus Kallastu (arutelu) 22. märts 2016, kell 08:11 (EET)

1) Alati ei ole lihtne otsustada, mis on omaette mõiste ja mis mitte.

2) Lihtsad asjad ongi enamikul juhtudest keerulised, eriti siis, kui nendega esimest korda lähemalt tutvust teha. Juhendi eesmärk on seda kajastada ning aidata selles selgust leida.

Allkiri ununes. --Daniel Charms (arutelu) 22. märts 2016, kell 11:15 (EET)

Üldised reeglid

Arvan, et ei ole tarvis püüda paika panna üldiseid reegleid valdkondade kaupa, need lihtsalt jääksid jalgu. Vaidlused tähelepanuväärsuse üle on meil harvad, ju siis saab ilma reegliteta hakkama. Andres (arutelu) 17. aprill 2016, kell 20:17 (EEST)

Nojah, kas just reegleid, aga kui mõnel konkreetsel juhul tekib vaidlus, siis on minu meelest möödapääsmatu, et kõigepealt püütakse sõnastada kriteeriumid, millest lähtuda. Mõnes valdkonnas arvatavasti oleks ka otstarbekas reeglid kirja panna. Näiteks inglise vikis on ja see hoiab hulga vaidlusi ära.

Minu meelest eesti Vikipeedia on sellises arenguetapis, milles me alles õpime, misasi üleüldse on tähelepanuväärsus. Kui me selle kunagi selgeks saame, küll siis on ka mille üle arutada või vaielda. Praegu on palju asju ripakil. Põhimõttelist vahet ju pole, miks meil peaks olema vähem põhjust tähelepanuväärsusest rääkida kui näiteks inglise vikis. 90.190.58.39 17. aprill 2016, kell 20:52 (EEST)

Nojah, olukord on erinev selle poolest, et meil on vähem inimesi ja vähem pretsedente, sellepärast me ei ole reeglite kokkuleppimisega nii kaugele jõudnud.

Reeglid saavad vaidlusi ära hoida ainult juhul, kui reeglite üle on palju vaieldud ja lõpuks kokku lepitud. Andres (arutelu) 17. aprill 2016, kell 21:34 (EEST)

Raamatutest alguse saanud arutelu

• Arutelu:Matkateed Narva lähistel ehk Vaivara radadel
• Arutelu:Ida-Virumaa mõisad ja mõisnikud
• Arutelu:1001 maali, mida elu jooksul peab nägema

1. Miks meil üldse on tähelepanuväärsuse poliitika? Miks me piirame teemaderingi, millest kirjutada?
2. Mis on Vikipeedias tähelepanuväärsuse definitsioon?
3. Mis on kriteeriumid, mille järgi tähelepanuväärsuse üle otsustada?

Esimene lause siin lehel on nüüd (alates 17. aprillist) Vikipeedia mõistes tähelepanuväärne on teema siis, kui sellest tuleks kirjutada eraldi artiklis. Mulle jääb mulje, et teine lause pool on põhjus ja esimene tagajärg. Tegelikult jääb niimoodi ikkagi küsimus õhku, millal siis kirjutada eraldi artiklis. Peaks olema vastupidi: eraldi artiklis kirjutatakse siis, kui teema on artikli saamiseks piisavalt tähelepanuväärne. Ja leppida kokku, mida tähendab tähelepanuväärsus. Adeliine 23. mai 2016, kell 20:33 (EEST)

Pean nentima, et mina sellest lausest aru ei saa. Nagu ma olen paljudel kordadel varemgi tähele pannud, siis nii mõnelgi puhul oleks lause juurde vaja lisada tõlge eesti keelest eesti keelde. Üldiselt aga vist on nii, et iga ühe jaoks on tähelepanuväärsed asjad mõnevõrra erinevad ja mingeid lõplikke kriteeriume ei saagi olla.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 23. mai 2016, kell 21:13 (EEST)

Minu meelest pole vahet, kumba pidi see lause keerata. Ta ei ava kumbagi pidi, millal teha eraldi artikkel. Lause on mõeldud lihtsalt selgitama, mida silmas peetakse, kui öeldakse, et üks teema on või ei ole tähelepanuväärne. Millal teha eraldi artikkel, seda selgitatakse järgmistes lausetes (s.o üldised kriteeriumid).

Miks peaksime leppima kokku, et mõistame tähelepanuväärsust kuidagi teisiti, kui seda inglise vikis ja mujal mõistetakse? See oleks minu meelest ebapraktiline.

Kui meil on vaja kindla teemavaldkonna kohta spetsiifilisi kriteeriume, siis need võiks esialgu üle võtta inglise vikist. Vajadusel saab neid kohandada ja kokku leppida erisustes.

Ma arvan, et esimest küsimust pole vaja püüda siin leheküljel detailselt lahata, kuna üldjoontes räägivad üldised kriteeriumid enda eest. 90.190.59.15 23. mai 2016, kell 21:28 (EEST)

Jah, mitte poliitikalehel detailselt lahata seda esimest, aga mulle tundub, et ühine arusaamine sellest on aluseks teistele küsimustele vastamisel. Adeliine 23. mai 2016, kell 21:41 (EEST)

Olen Adeliinega igati nõus. Need artiklid ei vasta minu hinnangul mitte kuidagi tähelepanuvääruse nõuetele. Mis iganes need täpselt määratlematud nõuded ka oleksid, ikka ei vasta, sest kõikelubavus ei kvalifitseeru nõudeks. Väljatoodud "definitsiooni" on raske tõsiselt võtta. See on ju täis jaburus. Nii ei saa asju määratleda. Ivo (arutelu) 23. mai 2016, kell 21:33 (EEST)

See lause ei ole ju definitsioon ega ole sellena mõeldud. 90.190.59.15 23. mai 2016, kell 21:38 (EEST)

Kruusamägi, Kui sa loed siitsamast projektilehelt: "Artikli hetkeolukord, näiteks pooleliolek või viidete puudumine, ei tähenda, et artikkel ei ole teema poolest tähelepanuväärne.", siis kipuks arvama, et su arvamus ilmselt tugineb sellele, et need artiklid on pooleli, aga mitte sellele, et nende artiklite teema ise ei oleks tähelepanuväärne.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 24. mai 2016, kell 12:56 (EEST)

Artikli pooleliolek ei ole tõesti mitte mingi kriteerium, mille järgi teema tähelepanuväärsust hinnata. Aga ega ma polegi seda arvesse võtnud.

Juba nt nimi "Matkateed Narva lähistel ehk Vaivara radadel" tekitab minus teatavat skepsist. Kas see on kindlasti teos, mis omab laiemat tähtsust? Minu meelest on siin üsna informatiivne Moreli kommentaar tolle artikli arutelus: "Ma läksin ja võtsin selle raamatu raamatukogust. See on väike populaarteaduslik mustvalgete fotodega illustreeritud brošüür, [...] Vaivara kandi info osas kindlasti oluline allikas, aga ma ei näe endiselt põhjust, miks tast peaks eraldi artikkel olema." Ivo (arutelu) 24. mai 2016, kell 14:10 (EEST)

Kle, sa ise panid nagu kolm teost ühte patta. Kas see mitte ei näita, et sa pole isegi vaevunud asjasse süvenemagi ja kui pinnapealselt sa asju hindad?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 24. mai 2016, kell 15:14 (EEST)

Ma ei leia, et neist ühesti oleks artiklit vaja. Lihtsalt see esimene näis kõige kaheldavama püsiväärtusega ja ma ei tahtnud kommentaari väga pikaks venitada.

See raamatusari "1001 asja, mida elu jooksul peab nägema" võiks küll sarjana isegi artiklivääriline olla, kuigi üksikteoste koha pealt on keerulisem seisukohta võtta ning siin ei ole ma tähelepanuväärsuses sugugi kindel. Ülejäänud kahest eraldi artikli tegemine on aga kindlasti juba liiast.

Leian, et kuigi varasematel aegadel oli tõesti oluline küsimus, kuidas teavet säilitada ja jagada, siis tänapäeval on minu arvates hoopis tähtsamaks muutunud, kuidas olulist vähemolulisest ja ebaolulisest eristada. Leian, et sellele peab ka Vikipeedia rõhku panema. Selle eristuse mittetegemine on minu arvates viga, mida me ei tohiks endale lubada.

Mõistetavalt on siin muidugi eri inimeste seisukohtades mitmeid lahknevusi, mida entsüklopeedia tegemine tähendab. Küll aga ei soovi ma nõustuda seisukohaga, et kui mingi artikkel on kellegi arvates õigustatud, siis see kaalub tingimata üle teiste kasutajate seisukoha, kes seesugust teksti jaotamise viisi õigeks ei pea. Paraku on meil aga selline olukord tekkinud. Ivo (arutelu) 24. mai 2016, kell 18:12 (EEST)

"Miks meil üldse on tähelepanuväärsuse poliitika? Miks me piirame teemaderingi, millest kirjutada?" Teemaderingi loomulikult ei pea piirama, kuid tähelepanuväärsuse kriteerium on eelkõige seotud piisava hulga neutraalse allikmaterjali olemasoluga. Vikipeediat tuleb kaitsta originaaluurimuste publitseerimise eest. --Andrus Kallastu (arutelu) 24. mai 2016, kell 12:28 (EEST)

---

Viimase muudatusega läks esitus minu meelest halvemaks. Et küsimus on selles, kas tuleks teha eraldi artikkel, on ikkagi peamine ning seda võiks kohe alguses selgitada või rõhutada. Teiseks, teema, mis ei vääri eraldi artiklit, on antud kontekstis mittetähelepanuväärne, mitte "vähem tähelepanuväärne". 90.190.59.154 25. mai 2016, kell 21:53 (EEST)

Eelnev mõttekäik jääb arusaamatuks. Antud juhendi eesmärk on eelkõige sätestada, et kui teema või mõiste ei ole tähelepanuväärne, siis sellest ei kirjutata Vikipeedias üldse ja mittetähelepanuväärsel teemal kirjutatud materjal kustutakse. Alles järgmine küsimus (mida kitsamalt võttes võib-olla ei peakski selles juhendis käsitlema) on see, et teemast või mõistest võib alati kirjutada ka allteemana laiema artikli osas, kuid tähelepanuväärsel teemal peaks üldiselt eksisteerima ka eraldi artikkel. See on ju tavaline Vikipeedia praktika: üldisemas artiklis on lingid kitsamatele teemadele ja igale mõistele vastab eraldi artikkel. --Andrus Kallastu (arutelu) 26. mai 2016, kell 12:59 (EEST)

Asi on selles, et Vikipeedias on sõna "tähelepanuväärne" kasutusel spetsiifilises tähenduses, mis siin tuleb lahti kirjutada. Ma arvan, et sellest tulebki alustada, muidu on võõral lugejal asjast raske aru saada. Andres (arutelu) 26. mai 2016, kell 14:42 (EEST)

Võib-olla on siis üldse tegu vale sõnaga? Me arutleme ju tegelikult selle üle, kas üks või teine teema (mõiste, isik, sündmus jne) on piisavalt oluline, et leida Vikipeedias kajastamist. Tähelepanu ja laia kajastust võib oskusliku ühiskondliku manipulatsiooni tulemusena pälvida ka täiesti ebaoluline asi.--Andrus Kallastu (arutelu) 26. mai 2016, kell 19:58 (EEST)

Ei, olulisus ja "tähelepanuväärsus" pole ka sama asi.

Panen ette nimetada seda artiklikõlbulikkuseks. Andres (arutelu) 26. mai 2016, kell 20:53 (EEST)