Vikipeedia:GLAM/Kynnap/7

Lugu 1   Lugu 2   Lugu 3   Lugu 4   Lugu 5   Lugu 6   Lugu 7   Lugu 8   Lugu 9   Lugu 10    

Seistes vabaduse eest muuda

Kuivõrd 1989. aastal muutus Molotovi-Ribbentropi paktile õigusliku hinnangu andmine suhetes keskvõimuga Moskvas aktuaalseks, siis sai Eesti jt Balti riikide eesmärgiks võimalikult kiiresti saavutada MRP-le NSVL seadusandliku organi kiire hukkamõist.[1]

Moskvas alguse saanud venitamistaktikale reageerisid kolm Balti riiki erakordse protestiaktsiooniga Balti kett, millest võttis osa ligi 2 miljonit inimest, sh 600 000 Eestist, kes moodustasid inimketi Tallinnast Vilniuseni. Molotovi-Ribbentropi pakti allakirjutamise 50. aastapäeval 23. augustil 1989 läbi viidud rahumeelne massimeeleavaldus äratas maailmas suurt tähelepanu ja aitas kaasa Balti riikide vabanemispüüdluste teadvustamisele. Sama aasta detsembris tunnistas NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle juurde kuulunud salaprotokollid allakirjutamise hetkest kehtetuks ja õigustühiseks.[2] Tänapäeval peetakse 23. augustil kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäeva.

Künnap oli päev varem Pamiiri mägedest naasnud ja polnud veel õieti isegi aklimatiseerunud. Sõpradele külla minnes tuli aga teemaks, et midagi on toimumas ning nii käis Künnap koos Toomas Kiige ja Jaan Süllaga Balti ketti pildistamas. Kõik kolm olid Tallinna Fotoklubi liikmed. Žiguliga sõideti Kohila kanti, kus Künnap võttis täis mitu filmilinti ja jõudis ka ise etteantud ajal inimketis seista.

Edasi
  1. Pajur, A., Tannberg, T. (2005). Eesti Ajalugu VI, lk 383.
  2. Pajur, A., Tannberg, T. (2005). Eesti Ajalugu VI, lk 384.