Viitliin

Viitliin (inglise keeles delay line) on seade, mille väljundsignaalil on sisendsignaali suhtes kindel ajaline nihe – viivitus ehk hilistus.

Analoogtehnilised viitliinid võivad olla elektrilised (nt pikkliin, lainejuhe), elektroonilised (CCD ja FIFO põhimõttel) või siis elektroakustilised. Sel juhul muundatakse elektrisignaal piesoelektrilise muunduriga vastavaks akustiliseks võnkumiseks, mis levib sobivas helijuhis (nt kvartsis), kus tekib levimisteekonna ja helikiirusega määratud viivitus; saadud signaal muundatakse helijuhi lõpus taas elektriliseks.[1]

Digitaalne viitliin on digitaalfiltrite teoorias diskreetelement, mis võimaldab signaali viivitada vastavalt diskreetide (ingl sample) arvule. Kui ühe diskreediga tekitatud viivitus on ja diskreetide arv , siis tekitab element hilistuse , tulenevalt z-teisenduse osast digitaalsete filtristruktuuride kirjeldamisel.

ViitedRedigeeri

  1. ENE 10. köide, 1998