Viirusetõrjetarkvara
|
See artikkel räägib viirustõrjeprogrammist; meditsiini mõiste kohta vaata artiklit Antiviirus (meditsiin) |
Viirusetõrjetarkvara (inglise anti-virus) on tarkvara, mille eesmärk on ära hoida, tuvastada ja eemaldada arvutisüsteemist igasugune õelvara, milleks on näiteks viirused, ussid ja trooja hobused[1]. Sageli pakuvad need programmid kaitset ka nuhkvara ja reklaamvara eest[2][3][4].
Ajalugu
muudaEsimene kommertslik viirusetõrjeprogramm põhines krüpteerimisel, mis ei lubanud autoriseerimata isikutel informatsioonile ligipääsu. Kuigi see on võimalusi tarkvara kaitsmiseks, ei kasutata seda süsteemi enam tänapäeva viirusetõrjeprogrammides. Krüpteerivale kaitsele lisati tihti operatsioone piirav tarkvara, mis on seni populaarne kaitsevahend. Peamiselt seetõttu, et see kaitseb süsteemi ning hoiab ära kõvaketaste ja programmide nakatumise.
Meetodid
muudaAktiivse seire tüüpi viirusetõrjeprogrammid vaatlevad arvuti töötamist ja annavad kasutajale märku, kui midagi kahtlast juhtub. See erineb operatsioone piiravast tarkvarast selle poolest, et kontroll jääb aktiivse seire puhul kasutajale.
Muutusi märkav tarkvara teeb kindlaks, kas programmi, faili või süsteemi on muudetud, võrreldes varem kindlaks tehtud andmetega. Kui programmil on piisavalt suur ülevaade süsteemist, siis avastab see 100% viirustest, kuid selle probleemiks on sagedased valehäired.
Mõlemad ülaltoodud tarkvaratüübid sisaldavad residentset skannerit, mis püsib arvuti mälus.
Kõige populaarsemad viirustevastases võitluses on skannerid, peamiselt tänu nende võimele identifitseerida viirusi. Enamik skanneritarkvara suudab avastada kahjulikke mitteviiruslikke programme (Trooja hobuseid, ussviirusi, nuhkvara). Kõige tuntum (ja levinum) skaneeriv programm on McAfee Associates SCAN, mis on loonud sellele ka probleemi – see on ainuke viirusetõrjeprogramm, mille vastu on loodud seda hävitav viirus.
Tasuta viirusetõrje Windowsis
muudaSuurem osa viirusetõrjeprogrammidest on omanduslikud. Ehkki nende seas on saadaval ka tasuta variante, on lõviosa seesugustest vastavalt eri litsentsitingimustele mõeldud kasutamiseks vaid isiklikel ja/või mitteärilistel eesmärkidel, mis tähendab, et neid saab kasutada peamiselt kodus ja kindlasti mitte tööl.
Asutused ja ettevõtted
muudaTasuta nuhkvara- ja viirusevastatest programmidest saab ettevõtetes ja organisatsioonides kasutada järgmisi programme, millest enamiku tootja on Microsoft (nimekiri esitatud keerukuse järjekorras alates kõige lihtsamast):
- Windows Malicious Software Removal Tool (Windowsi pahatahtliku tarkvara eemaldamise tööriist) – Windows Update teenuse kaudu levitatav viiruseskanner, mis skaneerib arvutit konkreetse levinud pahavara järele ja püüab seda elimineerida (Windows 2000 ja uuemad, on ka eraldi tõmmatav). Microsoft laseb iga kuu teisel teisipäeval programmist uuendatud versiooni välja.
- Windows Defender – residentse skanneriga programm, mis püüab ennetada, eemaldada ja panna karantiini nuhkvara. Windows XP ja Windows Server 2003 jaoks eraldi tõmmatav eeldusel, et Windowsi operatsioonisüsteem on tõeline (seda kontrollivad Windows Genuine Advantage ja programmi installikas). Programm on Windows Vista ja Windows 7 sees juba vaikimisi.
- Microsoft Security Essentials – residentse skanneriga viirusetõrjeprogramm, mida võib installida piiramatul arvul koduarvutitesse ja väikeettevõttes kuni kümnesse arvutisse. Seda tarkvara ei tohi kasutada suurettevõttele mõeldud Windowsiga, ega ka valitsus- või haridusasutuste omanduses olevates arvutites. Kasutada võib tingimusel, et Windows on ehtne (installer kontrollib seda installimise ajal ja järel).[5][6] Kui Windows Defender on Microsoft Security Essentials installimise ajal juba varem peal, siis viimane lülitab esimese välja ja võtab selle töö üle. Saadaval Windows XP SP2, Windows Vista ja Windows 7 jaoks.
- ClamWin – töötab käsiskannerina (residentset skannerit ja muud moodsat funktsionaalsust pole; programmi artiklis on kirjeldatud stsenaariumid). Kasutada võivad kõik. Toetatud alates Windows 98SE opsüsteemist.
Kui antud kombinatsioonidest ei piisa, siis on võimalik juurutada vabatarkvaralisi opsüsteeme ja laiatarbeprogramme ning avatud salvestusformaate, hoidudes niimoodi omandusliku IT-tarnija tarkvaralisest "sunnismaisusest", mis kaasneb omandusliku tarkvara ja sellega seotud suletud formaatide kasutamisel. Niisugune asjade käik tähendaks organisatsiooni kasutajakultuuri muutmist ja arendamist.
Vähegi suurema organisatsiooni puhul koostatakse ideaalis põhjalik infoturbeplaan, kus on arvestatud ka riskitegurid. Kui valdav osa arvutitest kasutab Windowsi, arvestatakse IT-kuludesse ka omanduslik turvatarkvara.
Spybot Search & Destroy kasutuspiirang
muudaEhkki tekst tasuta Spybot Search & Destroy litsentsis[7] otsesõnu ei keela seda ettevõtetes ja asutustes kasutada, siis luba programmi kõigil kasutada puudub ning klauslis II.e eksisteerib viide ettevõtete ja asutuste[8] jaoks mõeldud litsentsile, mis tuleb siiski raha eest omandada.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ http://www.microsoft.com/protect/terms/antivirus.aspx
- ↑ http://www.kaspersky.com/kaspersky_anti-virus
- ↑ http://www.avast.com/free-antivirus-download#tab3
- ↑ http://home.mcafee.com/Store/PackageDetail.aspx?pkgid=275
- ↑ "Teave tarkvara Microsoft Security Essentials kohta". Microsoft. 2011. Vaadatud 30. juulil 2011.
- ↑ "MICROSOFT SOFTWARE LICENSE TERMS. MICROSOFT SECURITY ESSENTIALS" (inglise keeles). Microsoft. 2011. Vaadatud 30. juulil 2011.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. august 2011. Vaadatud 30. juulil 2011.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. märts 2011. Vaadatud 30. juulil 2011.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)