Viiesendine münt
![]() |
See artikkel räägib 1992. aastal kasutusele võetud mündist; 1931. aasta mündi kohta vaata artiklit Viiesendine münt (1931) |
Viiesendine münt on väikseima nimiväärtusega rahamärk, mis 1992. aasta rahareformiga kasutusele võeti.
5 senti | |
---|---|
(Eesti) | |
Väärtus | 5 senti |
Kaal | 1,29 g |
Läbimõõt | 15,95 mm |
Paksus | 0,8 |
Serv | sile |
Materjal | Cu93Al5Ni2 |
Vermitud | 1991, 1992, 1995 |
Avers | |
Kujundus | nimiväärtus |
Kujundaja | A. Raud / A. Mölder |
Revers | |
Kujundus | kolm lõvi |
Kujundaja | A. Raud / A. Mölder |
Inflatsioonist tuleneva nõudluse vähenemise tõttu viiesendiseid münte pärast 1997. aastat juurde ei vermitud.[1] Ringluses olnud mündid olid endiselt seaduslikud maksevahendid, ja kauplused ei saanud keelduda nende vastuvõtmisest, kuid vastavalt 5. aprillist 2004 jõustunud kaubandustegevuse seadusele[2] ei pidanud müüjad viiesendiseid enam tagasi andma (tasumisele kuuluv summa ümardati 10 sendi täpsuseks).
Kujundus
muudaKuldkollane münt kaalub 1,29 grammi, selle läbimõõt on 1,595 sentimeetrit, paksus 0,8 millimeetrit ning selle serv on sile.
Avers
muudaMündi esiküljel on sõnad "EESTI VABARIIK" ja nimiväärtus "5 senti".
Revers
muudaMündi tagaküljel on kolm lõvi ning vermimise aasta.
Vermimisaasta erimid
muudaViiesendiseid münte vermiti aastatel 1991, 1992 ja 1995. Ainus erinevus müntidel on aastaarv.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ "Eesti Panga Nõukogu otsus nr.1-3, 09.01.1996". Originaali arhiivikoopia seisuga 27.09.2007. Vaadatud 13.06.2007.
- ↑ RT I, 10.03.2004, 12, 78