Vii (film 1967)

1967. aasta film, lavastanud Constantin Erchov

"Vii" on 1967. aastal valminud Nõukogude Liidu mängufilm. Filmi stsenaarium põhineb Nikolai Gogoli samanimelisel jutustusel.

"Vii"
"Вий"
Žanr õudusfilm
müstikafilm
Režissöör Konstantin Jeršov
Georgi Kropatšov
Stsenarist Aleksandr Ptuško
Konstantin Jeršov
Georgi Kropatšov
Operaator Fjodor Provorov
Viktor Pištšalnikov
Helilooja Karen Hatšaturjan
Peaosades Leonid Kuravljov
Natalja Varlei
Filmistuudio Mosfilm, Loominguline koondis "Lutš"
Aasta 1967
Esilinastus 27. november 1967
Kestus 78 minutit
Riik Nõukogude Liit
Keel vene
IMDb profiil

SisuRedigeeri

Kiievi vaimuliku seminari õpilane Homa küsib koolivaheajal koju minnes ühes talus öömaja. Öösel tuleb ta tuppa vana naine, kes osutub nõiaks. Nõid ronib Homale selga ja nad lendavad tükk aega taevas. Kui nad maanduvad, siis peksab raevunud Homa nõida kaikaga. Korraga märkab ta üllatusega, et vana nõid on muutunud nooreks tütarlapseks. Ehmunud Homa jookseb tagasi seminari. Järgmisel päeval kutsub seminari rektor ta enda juurde. Rikka pan sotniku tütar tuli rängalt pekstuna koju ja on nüüd suremas. Ta olevat palunud just nimelt Homad endale hingepalvet lugema. Homa on sunnitud teele asuma. Enne kui ta kohale jõuab, tüdruk sureb. Nüüd ootab Homad kohustus talle kolmel ööl järjest kirikus hingepalvet lugeda. Esimesel öösel tõuseb Pannake kirstust üles, kuid Homa joonistab enda ümber maagilise ringi ja tal õnnestub koolnu tagasi tõrjuda. Teisel ööl hakkab kirst kirikus ringi lendama ja Homal õnnestub suurivaevu rünnak tagasi tõrjuda. Enne kolmandat ööl palub Homa Pannakese isalt luba öisest hingepalvest loobuda. Pan sotnik aga pakub Homale suurt vaevatasu ning ähvradab teda keeldumise korral karistada. Kolmandal ööl aga ilmuvad Pannakesele abiks ka põgulised ja lõpuks koletis Vii. Viimaks õnnestub põrgulistel maagilisest ringist läbi murda, kuid kohe kireb kukk ja nad on sunnitud põgenema. Pannake läheb tagasi kirstu ja muutub vanaks nõiamooriks, kirst laguneb koost. Vaimuliku seminari rektor ja preester sisenevad kirikusse, löövad risti ette ja lahkuvad. Homa lamab põrandal.

Filmi lõpus värvivad kaks Homa sõpra seina. Üks teeb ettepaneku juua Homa mälestuseks. Teine kahtleb, kas Homa ongi tegelikult surnud.

OsatäitjadRedigeeri