Ühisherilased

putukate alamsugukond voltherilaste sugukonnast
(Ümber suunatud leheküljelt Vespinae)

Ühisherilased (Vespinae) on putukate alamsugukond voltherilaste sugukonnast.

Täpik-maaherilane.

Ühisherilaste hulka ei kuulu kõik ühiselulised voltherilased.

Nomenklatuur muuda

Taksoni autor on Pierre André Latreille (1802).

Levik muuda

Ühisherilased on suhteliselt liigivaene rühm, mis esines algselt ainult Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. Üksikud liigid on viidud ka Lõuna-Ameerikasse ja Austraaliasse.

Perekonnad maaherilane ja metsaherilane esinevad ainult parasvöötmes ja subtroopikas. Põhiliselt parasvöötme perekond on vapsik, millel on aga liike ka Kagu-Aasias. Ainult Kagu-Aasia troopikas elavad perekonna Provespa kolm öise eluviisiga ühtlaselt kollakaspruuni liiki.

Klassifikatsioon muuda

Ühisherilasi on maailmas 61 liiki ja Eestis 11 liiki.[1]

Ühisherilasi on 4 perekonda:

Paul Blüthgen eraldas 1869 maaherilase perekonnast perekonna Paravespula, kuid tänapäeval peetakse seda enamasti maaherilase alamperekonnaks.

Tunnused muuda

Ühisherilased sarnanevad kehaehituselt teiste voltherilastega, kuid on keskmiselt suuremad.

Tähtis eristustunnus alamsugukonnast Polistinae ja saviherilastest on tagakeha ehitus: ühisherilastel on kohe pärast rindmiku ja tagakeha vahelist peenikest ühenduskohta lai alus, mis jääb vähe alla tagakeha maksimaalsest laiusest.

Kõigil liikidel on herilastele tüüpiline must-kollane hoiatusvärvus, mõnel liigil, näiteks vapsikul lisanduvad punased ja punakaspruunid toonid.

Ühisherilased rajavad "riike" või elavad sotsiaalparasiitlikult (nn käguherilased).

Toitumine muuda

Valmikud söövad peamiselt nektarit, õietolmu, luuvilju, taimemahlu, loomseid aineid ja putukaid. Vastseid toidetakse surnud või saagiks saadud lihaga, kusjuures toiduallikad on väga mitmekesised.

Herilaste pere muuda

Pesa ehitamine muuda

 
Ühiseluline voltherilane uuel pesal

Herilaspesad koosnevad paberitaolisest massist. Pesaehituse lähtematerjal on pude kuiv puit, mis mälutakse kuulikesteks. Pesad on vapsikutel allapoole lahti, teistel herilaseliikidel on väliskest kinni, välja arvatud sisselennuava. Neil on alguses 5–10 pisut ümardatud kärje kujulist kambrikest. Selles staadiumis hoolitseb nende eest kuninganna üksinda. Siis on väga sarnased alamsugukonna Polistinae herilastega.

Viited muuda

Kirjandus muuda

  • Carl D. Duncan. Contribution to The Biology of North American Vespine Wasps, 1939.
  • M. Matsuura, S. Yamane. Biology of the Vespine Wasps, 1990, Springer-Verlag, Berlin.
  • M. J. Carpenter, J. Kojima. Checklist of the species in the subfamily Vespinae (Insecta: Hymenoptera: Vespidae). – Natural History Bulletin of Ibaraki University, 1997, 1, lk 51–92.

Eesti keeles muuda

Välislingid muuda