Veskimöldre
Veskimöldre on Nõmme Pääsküla asumi, Laagri aleviku keskuse ja Harku raba ja metsa vahelisel alal paiknev uus elurajoon pindalaga üle 1,5 km2 ja elanike arvuga umbes 3 000. Veskimöldre on Eesti suurim elamurajooniarendus.
AjaluguRedigeeri
Veski-Möldre (nimetatud ka Möldreks) talu maadele on rajatud Veskimöldre elurajoon. 80-hektarise Veskimöldre I etappi hakati arendama 1995. aastal. Selle käigus valmisid 200 eramut ja 12 korterelamut. Esimesed kortermajad kerkisid Möldre teele 2000. aastal, viimased 2005. aastal arhitekt Kalle Rõõmuse projektide järgi.[1]
Veskimöldre II etapi arendamist alustati 2015. aastal, mille raames lisandub elamurajooni 250 uut kodu 70 hektari suurusele alale. Täpsemalt 159 eramut ja 91 ridaelamuboksi.[2]
Administratiivne kuuluvusRedigeeri
Peale väikese osa, mis asub Tallinna Nõmme linnaosa Pääsküla asumi alal, paikneb Veskimöldre suuremas osas Harju maakonna Saue vallas.
ProbleemidRedigeeri
Sellise ebamäärase administratiivse kuuluvuse tõttu on jäänud korralikult lahendamata Veskimöldre ja Tallinna linna vahelisi ühendusteesid ja linnatransporti puudutavad küsimused, mistõttu on oluliselt kasvanud liikluskoormus Nõmmel ja eriti Pääsküla asumi tänavatel. See on viinud Pääsküla elanike protestideni Veskimöldrest lähtuva ligi 1 000 autoni päevas ulatuva transiitliikluse vastu, millest osa läbib Pääskülas selleks kohandamata kõnniteedeta kõrvaltänavaid ja transiitliiklusega juba üle kolme aastakümne üle koormatud Kadaka puiesteed ja Pärnu maanteed ning Nõmme keskust.
Vaadake ka neidRedigeeri
ViitedRedigeeri