Veosekäive (ingl freight turnover) on transporditeenuse osutamise ajal tehtava transporditöö hulka iseloomustav näitarv.[1]

Veosekäivet peetakse kokkuleppeliselt üheks põhiliseks füüsilise transpordi tõhususe indikaatoriks.[2]

Veosekäivet kasutatakse ainult veoettevõtete kohta. Seda ei saa kasutada sadamate töö iseloomustamiseks, selleks kasutatakse sõna kaubakäive.

Veosekäive on aluseks veotasu arvutamisele.

Veosekäibe arvutamine

muuda

Veosekäive arvutamisel võetakse aluseks kaupade hulk (kogus) või veetavate reisijate arv mõõdetud teepikkusel.[3] Kaupade hulga iseloomustamiseks kasutatakse sagedamini kaalu ja ruumala mõõtühikuid (kg, t, m³).[3] Lasti kaalu määramisel jäetakse arvestamata veeremi enda kaal, millega toimub veose transport. Teepikkust väljendatakse aga kilomeetrites (km), meretranspordi puhul miilides (1 meremiil = 1, 852 km).[3] Reisijateveol on veosekäive arvutamise aluseks võetud ühik reisijakilomeeter.[3]

Kõige lihtsustatum valem veosekäibe leidmiseks:

VEOSEKÄIVE = veose hulk × läbitud teepikkus

Kaupade veosekäivet iseloomustavad näitajad [3]:

  • kaaluühik: tonnkilomeeter (t × km) – mitu tonni kaupa on veetud ühe kilomeetri kaugusele
  • mahuühik: mahukilomeeter (m³ × km) – mitu kuupmeetrit kaupa on veetud ühe kilomeetri kaugusele
  • kombineeritud ühik: laadimismeeter-kilomeeter (ldm × km) – mitme jooksva meetri jagu kaupu veovahendi (veoühiku) koormaruumis on veetud ühe kilomeetri kaugusele

Reisijate veosekäivet iseloomustavad näitajad [3]:

  • reisijaühik: reisijakilomeeter – mitu reisijat on veetud ühe kilomeetri kaugusele

Sadamas ei ole veosekäivet

muuda

Sadamates kaupa ei veeta, vaid lastitakse ja lossitakse ning arvutatakse lastimisoperatsioonidel teisaldatud kaupu lastiliikide kaupa tuhandetes tonnides või eri laevaliinide reisijate sadamakülastuste koguarvu mingil perioodil. Teepikkust sadamates ei arvestata, sest sadama jaoks ei ole vahet, kas kaubatonn lossiti üle Atlandi ookeani või üle Soome lahe tulnud laevalt.

Veosekäive Eestis

muuda
Eesti veosekäive transpordiliigi järgi aastatel 2012-2014. Mõõtühik: tuhat tonnkilomeetrit.[4]
Veosekäive Veosekäive rahvusvahelistel vedudel
I-IV kvartal I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal I-IV kvartal I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal
2012
Kokku 13 801 527 3 770 400 3 485 654 3 218 190 3 327 282 11 855 481 3 274 769 3 010 630 2 740 010 2 830 072
Maanteetransport 7 097 990 1 793 376 1 756 923 1 795 735 1 751 955 5 809 085 1 462 647 1 429 332 1 489 259 1 427 847
Raudteetransport 5 129 421 1 605 491 1 293 099 1 065 614 1 165 217 4 472 280 1 440 589 1 145 667 893 910 992 114
Meretransport 1 573 490 371 437 435 496 356 691 409 867 1 573 490 371 437 435 496 356 691 409 867
Õhutransport 625 .. .. 150 243 625 .. .. 150 243
2013
Kokku 12 406 293 3 428 943 3 164 319 3 049 981 2 763 049 10 320 472 2 902 126 2 647 524 2 522 202 2 248 620
Maanteetransport 6 474 375 1 612 818 1 627 080 1 630 004 1 604 473 5 066 391 1 269 008 1 287 453 1 263 193 1 246 738
Raudteetransport 4 721 902 1 453 506 1 168 897 1 046 316 1 053 183 4 044 065 1 270 499 991 729 885 348 896 489
Meretransport 1 208 534 362 336 368 018 373 254 104 927 1 208 534 362 336 368 018 373 254 104 927
Õhutransport 1 482 284 324 408 466 1 482 284 324 408 466
2014
Kokku ... 2 723 674 2 365 248 ... ... ... 2 193 843 1 810 532 ... ...
Maanteetransport ... 1 529 054 1 561 242 ... ... ... 1 149 146 1 153 772 ... ...
Raudteetransport ... 1 073 544 694 082 ... ... ... 923 621 546 837 ... ...
Meretransport ... 120 702 109 561 ... ... ... 120 702 109 561 ... ...
Õhutransport ... 375 363 ... ... ... 375 363 ... ...

Vaata ka

muuda

Viited

muuda

Välislingid

muuda