Veneetsia koolkond

See artikkel on muusika mõistest. Maalikunsti mõiste kohta vaata Veneetsia koolkond (maalikunst).

---

Veneetsia koolkond oli muusikastiil ja kogum ajavahemikus 1550–1610 tegutsenud põhiliselt Veneetsia Püha Markuse kirikuga seotud heliloojaid.

Veneetsia koolkonna heliloojatele oli omane tol ajal uudne Veneetsia mitmekooristiil ning muusikainstrumentide a cappella kasutamine kirikumuusikas.

Veneetsia koolkonna olulisemad esindajad on Adrian Willaert (1489/90–1563), Andrea Gabrieli (u 1520–1586) ja Giovanni Gabrieli (u 1555–1612). Veneetsia koolkonnaga on seotud ka helilooja ja muusikateoreetik Gioseffo Zarlino (1517–1590).

Veneetsia koolkonna muusikastiil

Veneetsia mitmekooristiil

 Pikemalt artiklis Veneetsia mitmekooristiil

Veneetsia mitmekooristiili eelkäijaks on antifooniline psalmilaulmise praktika. Mitmekooristiilis kordavad koorid sageli üksteise järel samu muusikalisi motiive ning väga levinud on ka n-ö kajaefekt.

Veneetsia mitmekooristiili kujunemises oli oluline roll Veneetsia Püha Markuse kiriku arhitektuursel lahendusel. Lisaks põhiorelile oli ka altari kohal asetsevatele rõdudele ehitatud orelid. Nendel rõdudel oli piisavalt ruumi ka lauljate ja pillimängijate kooridele.

16. sajandi lõpupoole kasutasid Veneetsia koolkonna heliloojad juba kolme-, nelja- ja isegi enamakoorilisi koosseise. Häälte arv teoses võis küündida kahekümne ja enamani.

Esimeseks Veneetsia mitmekooristiilis heliteoseks peetakse Veneetsia koolkonna rajaja Adrian Willaerti psalmikogumikku "Salmi spezzati" (1550).

Veneetsia koolkonna mitmekoorilise a cappella stiili rüpest kasvas 16. sajandi lõpuks välja barokki kuuluv kontsertstiil (stile concertato). Kontsertstiilis teosed kujutavad enesest atraktiivseid, puhtalt kuulamiseks mõeldud muusikapalu, mille komponeerimisel oli arvestatud juba eriliselt ka muusikainstrumentide kõlavärvide ning kõlamasside vaheldumisest tekkivaid efekte.

Muusikainstrumentide kasutamine Veneetsia koolkonna muusikas

Veneetsia koolkonna muusikas kasutati nii orelit kui ka muid pille, näiteks tsinke, tromboone, viola da gamba'sid jne. Lisaks vokaalpartiide Madalmaade koolkonna a cappella stiilis dubleerimisele võis mõni koor koosneda üksnes pillidest.

Veneetsia koolkonna instrumentaalmuusika žanrid

Veneetsia koolkonna muusikas on esindatud esimesed kontsertmuusikaks mõeldud instrumentaalmuusika žanrid canzon, sonata, ricercar ja toccata:

• canzon kujutas enesest alguses prantsuse šansooni seadet muusikainstrumentidele ning kujunes hiljem lihtsalt polüfooniliseks instrumentaalpalaks;
• sonata all mõeldi alguses lihtsalt instrumentaalpala. Kuna sonata'l ei olnud mingit kindlat ülesehitust, siis praktikas ei erinenud see oluliselt canzon'ist;
• ricercar kujutas enesest range polüfoonilise ülesehitusega ansambli- või orelipala, mida võiks võrrelda motetiga muusikainstrumentidele. Ricercar koosnes tihti paljudest lõikudest, milles teemaks olevaid meloodiaid imiteeriti võimalikult kõigis häältes. Ricercar'ist arenes 17. sajandil välja fuuga.

Veneetsia koolkonna instrumentaalmuusika oli üldiselt mõeldud ilmalikku konteksti kas koduseks musitseerimiseks või pidustusteks. Samas Gabrieli canzon'id ja sonata'd olid mõeldud esitamiseks eelkõige kirikus. Sellest tekkis kirikukontsertide traditsioon ning alus instrumentaalsele kontsertmuusikale.

Veneetsia koolkonna heliloojad

Veneetsia koolkonna heliloojate loend:

• Adrian Willaert (u 1490 – 1562)
• Jacques Buus (u 1500 – 1565)
• Andrea Gabrieli (u 1532 – 1585)
• Nicola Vicentino (1511 – u 1576)
• Cipriano de Rore (u 1515 – 1565)
• Gioseffo Zarlino (1517–1590)
• Baldassare Donato (1525–1603)
• Annibale Padovano (1527–1575)
• Costanzo Porta (u 1529 – 1601)
• Claudio Merulo (1533–1604)
• Gioseffo Guami (u 1540 – 1611)
• Vincenzo Bellavere (surnud 1587)
• Girolamo Diruta (u 1554 – pärast 1610)
• Girolamo Dalla Casa (surnud 1601)
• Giovanni Gabrieli (u 1555 – 1612)
• Giovanni Croce (u 1557 – 1609)
• Giovanni Bassano (u 1558 – 1617)
• Giulio Cesare Martinengo (u 1561 – 1613)

Veneetsia koolkonna mõjud

Veneetsia koolkonnal on oluline roll euroopa kunstmuusika arengule. See mõjutas nii kaasaegsete Rooma koolkonna heliloojate loomingut, kuid andis olulise impulsi ka barokkmuusika arengule. Veneetsia koolkonna muusikastiil olnud eeskujuks nii Claudio Monteverdile (1567–1643) kui ka saksa renessansi- ja barokiheliloojatele Hans Leo Hasslerile (1563–1612), Michael Praetoriusele (1571–1621) ja Heinrich Schützile (1585–1671).