Vassili Nemirovitš-Dantšenko
|
See artikkel räägib tehnikateadlasest; kirjaniku kohta vaata artiklit Vassili Ivanovitš Nemirovitš-Dantšenko. |
Vassili Nemirovitš-Dantšenko (16. märts 1887 Peterburi – surmaaeg ja -koht teadmata) oli Vene päritolu Eesti tehnikateadlane.[1]
Elulugu muuda
1904. aastal lõpetas Nemirovitš-Dantšenko Peterburis kadetikorpuse, õppis 1906–14 samas Teedeinstituudis ning 1915–16 inseneride ja sõjaväe tehnikakoolis.[1]
Nemirovitš-Dantšenko töötas 1905–06 Peterburis trammiliinide ehitusel, 1907 Bartangi jõe reguleerimisprojekti koostamisel ning 1909–12 Lääne ja Orjoli–Narva raudtee projekteerimisel. Ta oli Venemaa insenerivägede koosseisus Esimeses maailmasõjas, 1920–25 Eesti teedeministeeriumis Paldiski vabasadama ja uue raudtee projekteerimisel, 1925–38 vaneminsener ja maanteede inspektor, 1938. aastast ka raudteede tegevuse ratsionaliseerimise komisjoni liige. Töö kõrvalt õppis ta ühtlasi Tallinna Tehnikumis, mille lõpetas 1936 ehitusinseneri erialal, hiljem täiendas end Saksamaal ja Tšehhoslovakkias.[1]
Teadustöö muuda
Vassili Nemirovitš-Dantšenko uuris uute tee-ehitusainete sobivust ja nende kasutamise majanduslikku otstarbekust. Ta oli 1928–1930 avaldatud Eesti raudteedekaartide koostaja. Eesti Inseneride Ühingu ja aastast 1936 Insenerikoja liige ning ekspert, Eesti Teedeinseneride Ühingu ja Teedeehituse Uurimise Seltsi liige.[1]
Tunnustus muuda
Teoseid muuda
- Tsementmakadam-teekatte ehitustööd Tõrva linnas Valga-Viljandi maanteel. // Tehnika Ajakiri (1934) 5/6
- Eestis 1925–1936.a. ehitatud tsement-betoon ja tsementmakadamteede majanduslikkusest. // VII teedepäeva referaadid. Tallinn, 1937
- Jõuvankrite liiniliikluse korrastamisest Leedus ja Lätis. // Tehnika Ajakiri (1937) 9
Viited muuda
Kirjandus muuda
- Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
- Eesti riigi-, avaliku- ja kultuurielu tegelased 1918–1938. Tallinn, 1939, 178
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.