Vikipeedia

Varitsev õhuründemoon

relvatüüp
Iisraelis toodetav varitsev õhuründemoon IAI Harop
Lennuki tiiva alla paigaldatud varitsev õhuründerakett

Sissejuhatus muuda

Varitsev õhuründemoon (inglise keeles loitering munition) ehk varitsev moon[1] on juhitav täppislaskemoon, mida saab lennu ajal kindla aja jooksul hoida ooterežiimis.[2] Varitsev moon võimaldab kiirelt rünnata väljapoole tulejuhi vaatlusala jäävaid sihtmärke. Tegemist on moonaga, mis suunatakse ründama alles siis, kui sihtmärk on tuvastatud. Varitsev moon võimaldab lühemat vastutoimimisaega ja selle kasutamisel on võimalik säästa hinnalist lahingutehnikat. Samuti võimaldab varitsev moon valikulisemat sihtimist, kuna rünnakut saab hõlpsasti katkestada.[3]

Kuigi ajakirjanduses on kasutusel erinevad sõnad nagu uitmoon ja kamikaze-droon, siis soovitab Kaitseväe Akadeemia sõjandusterminoloogia töörühm kasutada terminit varitsev õhuründemoon [4].

Esmase kasutuselevõtu põhjus ja esimesed süsteemid muuda

1970. aastal hakkasid Iisraeli naaberriigid kasutusele võtma modernseid Nõukogude Liidus toodetud õhutõrjesüsteeme. 1973. aastaks oli Iisraelil selge, et tuleb välja mõelda moodus, kuidas uute ohtudega toime tulla. 1981. aastal eskaleerus olukord selleni, et Süüria viis Bakaa orgu teadaolevalt 14 õhutõrjesüsteemi. 1982 otsustas Iisrael need õhutõrjesüsteemid hävitada. Pika planeerimise järel sooritati rünnak, mille käigus hävitati kahe tunni jooksul 19 õhutõrjesüsteemi. Iisrael kasutas rünnakus ulatusväliseid rakette, mida võib pidada varitseva õhuründemoona eelkäijaks. [5]

1982. aasta operatsioon näitas mehitamata süsteemide kasutusvõimeid sõjapidamises. Esmalt hakkasid erinevad riigid kasutama mehitamata õhusõidukeid, mis meenutasid oma olemuselt kergeid ründelennukeid. Need süsteemid maksid miljoneid ja seetõttu oli neid mõistlik alla lasta õhutõrjerakettidega, mis maksis mõnisada tuhat. Iisrael nägi aga potentsiaali varitsevas õhuründemoonas. [6] 1989. aastal tootis Israel Aerospace Industries (IAI) Harpy süsteemi, mis oli teistest mehitamata õhusõidukitest odavam ja seega sai ühe rünnaku jaoks kasutada mitut Harpy süsteemi ilma, et see liiga kalliks läheks. Lisaks oleks neid odavamaid süsteeme õhutõrjeraketiga tulistades kaitsja rahaliselt kahjumisse jäänud. Harpy käiku panekuks polnud vaja õhus lennukit, vaid relvasüsteemi kandmiseks piisas veoautost, mille tagant võis välja lasta mitu Harpyt. [7]

Rühma tasemel varitsev õhuründemoon muuda

Harpy on mõeldud masinatega kaasas kandmiseks, kuna ühe moona kaal on umbes 135 kg, millest 16 kg moodustab lõhkepea [8]. Laialdasemaks kasutuseks hakati arendama rühma tasemel varitsevat õhuründemoona, mida ideaalis saab kanda üks sõdur. Sellel eesmärgil toodeti näiteks USA-s Switchblade ja Iisraelis Rotem. Switchblade 300 on umbes 2,5 kg kaaluv süsteem, mida saab üks sõdur kaasas kanda. Süsteemi ülesseadmiseks kulub 2 minutit. Switchblade on pakitud torusse, mis pannakse maa peal püsti nagu miinipilduja. Seejärel lastakse Switchblade torust välja. Torust väljudes sirutab Switchblade enda tiivad, uuemad versioonid suudavad lennata umbes 20 minutit. [9]

Natuke hiljem tuli IAI välja Rotemiga, mis on sarnaselt Switchblade’ile seljakotis kaasas kantav süsteem. Rotemit eristab Switchblade’ist tema multirootordisain. Oma volditavate käppadega meenutab süsteem  mõnda DJI Mavici drooni, mida saab seljakotti mahutamiseks kompaktsemaks teha, voltides käpad drooni kere lähedale. Kui Switchblade välja lasta, pole seda enam võimalik taaskasutada. Rotem on aga taaskasutatav seni, kuni seda pole õhku lastud, ehk üksus saab Rotemi abil näiteks oma kolonni sõitu julgestada ja pärast sõitu süsteemi uuesti kokku pakkida. Vajadusel on võimalik Rotemile anda käsklus sihtmärk hävitada, mille järel süsteem hävineb. [10]

Rallidroonid muuda

Vene-Ukraina sõjas on korduvalt tõestatud droonide võimekust sõjapidamises ning üks esile kerkinud varitsev õhuründemoon on improviseeritud rallidroonide külge pandud lõhkekehad. Need erinevad süsteemid on tõestanud tõhusust vastase kõrge väärtusega ja kõrge tasuvusega sihtmärkide hävitamiseks, kuna ühe rallidrooni maksumus on mõni tuhat eurot ja sellega on võimalik hävitada mitu miljonit maksvaid lahingtehnikat. [11]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. ↑ varitsev moon. IATE
  2. ↑ "Militerm".
  3. ↑ "Militerm".
  4. ↑ R. Hendrikson. „Riigikaitse terminiarendus – kerkne kriiside kiuste!“ 2023. [Võrguteavik]. Saadaval: https://www.just.ee/media/4632/download (Vaadatud: 22. märts 2024.)
  5. ↑ R. Grant, „The Bekaa Valley War“, Air Force Mag., kd 85, nr 6, lk 58–63, 2002.
  6. ↑ D. S. Nasereddine, U. A. Training, ja D. Command, „The Dawn of the Loitering Munitions Era“, US Army Mad Sci. Lab., kd 14, 2021. [Võrguteavik]. Saadaval: https://apps.dtic.mil/sti/pdfs/AD1137934.pdf (Vaadatud: 23. märts 2024.)
  7. ↑ D. Gettinger ja A. H. Michel. „Loitering munitions“. Cent. Study Drone, 2017. [Võrguteavik]. Saadaval: https://dronecenter.bard.edu/files/2017/02/CSD-Loitering-Munitions.pdf (Vaadatud: 1. märts 2024.)
  8. ↑ IAI. „HARPY Autonomous Weapon for All Weather“. IAI. [Võrguteavik]. Saadaval: https://www.iai.co.il/p/harpy (Vaadatud: 23. märts 2024.)
  9. ↑ AeroViroment. „SWITCHBLADE® 300 BLOCK 20“. AeroViroment. [Võrguteavik]. Saadaval: https://www.avinc.com/lms/switchblade (Vaadatud: 23. märts 2024.)
  10. ↑ IAI. „ROTEM“. IAI. [Võrguteavik]. Saadaval: https://www.iai.co.il/p/rotem (Vaadatud: 23. märts 2024.)
  11. ↑ D. Malyasov. „Ukraine’s tiny drone blows up Russian Tor air defense system“. Defence Blog. [Võrguteavik]. Saadaval: https://defence-blog.com/ukraines-tiny-drone-blows-up-russian-tor-air-defense-system/ (Vaadatud: 24. märts 2024.)

Väislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Varitsev_õhuründemoon&oldid=6644245"